XII noorte laulu- ja tantsupeol oli Kristina Kukk Lihula MKK puhkpilliorkestri saatja. Foto: Olev Mihkelmaa
Mareena Metsmaa
Lihula Gümnaasiumi X klassi õpilane
Noortetoimetus
Ühel talvisel pühapäeval võtab Tammetõru talu uksel vastu meid perenaine Kristina Kukk. Naine, kelle nime on iga läänerandlane, nii noor kui vana, kindlasti kuulnud. Saame temaga lähemalt tuttavaks. Ta on toetav taustajõud meie valla noortelehele „Lääneranna Lumehelbeke”. Tema siiras usk ja lootus noortesse ning nende tegudesse ongi see, mis teeb temast suure algustähega Noorte toetaja.
Kristina on pärit Põhja-Eestist, väikesest Loksa linnakesest, kus läbitud ka algkool ning keskkool. Esimesed kuus aastat õppis ta Kolga koolis, sealt edasi toonases Loksa I. keskkoolis (praegu Loksa Gümnaasium), mille lõpetas 2006. aastal. Seejärel kolm aastat TTÜ rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialal õppimist. Siiakanti sattus Kristina elama tänu armastusele, mis sai alguse ülikooli ristimistelt.
Kristina on särtsakas, avameelne ja ausa väljaütlemisega naisterahvas, kelle eesmärk on elu nautida, kuid sellele lisaks veel ka midagi head ära teha ning lapsi kasvatada. Teda võib tabada tegutsemas mitmel rindel, alates rahvatantsust kuni Lihula üksikkompanii tegevuseni välja. Uurides, kui kaua on ta tegutsenud üksikkompanii ridades, selgub, et liitumine organisatsiooniga toimus 2019. aasta septembrikuus, kuigi algselt taheti teda värvata hoopiski Naiskodukaitsesse. Naise sõnutsi polnud Naiskodukaitse aga päris see, mis kõnetas. Järgmisel hetkel tekkiski võimalus liituda Kaitseliiduga, kus tegutsemisega on ta ka tänasel päeval väga rahul. Kristina lisab veel, et kunagi aastate pärast sooviks ta võib-olla proovida Kaitseliidus või Kaitseväes töötamist, aga enne saavutada eesmärke Lastekaitse Liidus, kus alates märtsi algusest tegutseb.
Sõduri oskuste kursuse lõpulahingu eel. Foto: Agne Krjukova
Tegime samuti juttu Lääneranna Lumehelbekesest, mille esimene number tuli välja veebruari alguses. Jagades oma mõtteid ja tundeid selle kogu lehe protsessist, ütleb Kristina, et on ääretult tänulik ja rõõmus selle üle, et noored ideest kinni haarasid. „Mulle meeldib, et see arenes nii kiiresti. Leian, et rauda tuleb taguda seni, kuni see kuum on,” märkis naine. Teisalt mõistab ta, et noortelehte ei saaks anda välja iganädalaselt, sest noortel on siiski oluline kool ja õppimine, mistõttu on Kristina väga rahul praeguse koostöö ja protsessi toimimisega. Lisaks on ta kindel, et järgnevate numbritega arenevad kõik veel enam.
Üsna kindel on see, et Kristinat võib nimetada hunt kriimsilmaks. Mistõttu ei saanud küsimata jätta, mis ajendab või motiveerib teda tegutsema niivõrd paljude asjadega. „Eks ma olen selline püsimatu hing, ma tahan teha hästi palju asju ja võimalikult korraga,” räägib ta. Selgituseks lisab, et ta tegeleb asjadega, mis talle parasjagu huvi pakuvad ning nii kaua, kuni huvi nende vastu on. Just paljude asjadega tegelemine ongi see, mis hoiab Kristinat elusa ja ärksana. Motivaatoriteks on inimesed, kellega koos ta tegutseb ning tegevus ise. Lisaks kahele põhimotivaatorile toob ta välja ka selle, et ei saaks neid asju teha, kui ei oleks tal niivõrd tugevat seljatagust. Viimase all peab silmas Kristina oma abikaasat, kes tema igat ettevõtmist toetab, ning nende kahte last.
Vasakult Raul, Kert, Adele ja Kristina Kukk. Foto: FalilyDay Studio
Lõpetuseks küsisime veel Kristinalt, mis oleks mõni soovitus või nõuanne, mida ta noortele jagada sooviks. Üks soovitustest, mida ta jagas, on see, et noored teeksid oma otsuseid enda südame hääle järgi. Muidugi võib kuulata ka seda, mida teised soovitavad, ent otsus ise peab tulema noore enda poolt. „Väärtusta neid inimesi, kes sinu ümber on, neid, kes sind toetavad ja ei lase sul kukkuda,” jagab Kristina, lisades, et igas olukorras on alati midagi positiivset, millele keskenduda.
