Kristin Kunz
Lääneranna Kultuuri- ja Noortekeskus
Lihula Noortetoa noorsootöötaja
Kas oled kunagi sattunud olukorda, kus tahaksid kellegagi juttu alustada, kuid ei tea, mida öelda? Võib-olla oled uues seltskonnas, alustad koolis uut õppeaastat või lähed huviringi, kus sa veel kedagi ei tunne. Samal ajal kui teised tunduvad omavahel juba vabalt suhtlevat, võid sina mõelda, kuidas vestlusega liituda. Kui see olukord tundub tuttav, siis tea, et sa pole kindlasti ainus.
Uute inimestega tutvumine võib olla põnev, aga ka veidi hirmutav. Eriti siis, kui oled loomult tagasihoidlik või kardad, et ütled midagi valesti. Õnneks ei pea olema kõige jutukam inimene ruumis, et leida uusi sõpru ja luua tähenduslikke suhteid.
Alusta väikestest sammudest. Tihti kujutame ette, et tutvumine peab algama pika ja huvitava vestlusega. Tegelikult piisab vahel palju vähemast. Lihtne naeratus, tervitus või küsimus võib olla esimene samm uue tutvuse suunas. Näiteks võid koolis küsida kaaslaselt, kuidas tal mõni tund läks, või huviringis uurida, kas ta on seal esimest korda. Samuti võib vestluse algatada ühine olukord, näiteks eesootav üritus, koolitöö või mõni tegevus, mida parasjagu koos tehakse. Sa ei pea kohe leidma ideaalset lauset. Oluline on anda teisele inimesele võimalus sinuga vestlust alustada ja jätkata.
Ära karda, et vestlus muutub kohmakaks. Üks levinud põhjus, miks uute inimestega rääkimist välditakse, on hirm piinliku vaikuse või ebamugava olukorra ees. Võid muretseda, et sul pole midagi öelda või et teine inimene ei soovi sinuga suhelda. Tegelikult ei pea iga vestlus olema pidevalt põnev ja hoogne. Vahel tekibki vaikusehetki ning see on täiesti normaalne. Samuti ei tähenda lühike vastus või tagasihoidlik reaktsioon tingimata seda, et teine inimene sinust huvitatud pole. Ta võib olla lihtsalt väsinud, häbelik või oma mõtetesse süvenenud. Kui vestlus ei lähe kohe nii, nagu lootsid, ära võta seda automaatselt enda ebaõnnestumisena. Kõigist inimestest ei saagi sõpru ja see on täiesti loomulik.
Ole uudishimulik ja kuula päriselt. Hea suhtlemine ei tähenda ainult ise rääkimist. Väga oluline on ka oskus teist inimest kuulata. Kui keegi räägib oma hobidest, huvidest või nädalavahetusest, võid küsida täpsustavaid küsimusi. Näiteks kui saad teada, et keegi tegeleb tantsimisega, võid uurida, kui kaua ta sellega tegelenud on või mis talle selle juures kõige rohkem meeldib. Siiras huvi aitab vestlusel loomulikult edasi liikuda. Samas ei pea sa esitama küsimusi nagu intervjuul. Jaga ka ise oma mõtteid ja kogemusi, et vestlus oleks mõlemapoolne.
Sa ei pea muutuma kellekski teiseks. Uute inimestega tutvudes võib tekkida tunne, et peaksid olema julgem, naljakam või seltskondlikum, et teistele meeldida. Tegelikult ei pea sa oma iseloomu muutma selleks, et luua häid suhteid. Tagasihoidlikkus ei ole takistus sõprussuhete loomisel. Vaiksem inimene võib olla suurepärane kuulaja, hooliv kaaslane ja usaldusväärne sõber. Oluline on leida inimesed, kellega saad olla sina ise.
Anna endale aega. Kõik tutvused ei muutu sõpruseks üleöö. Mõnikord kulub mitu kohtumist, enne kui tunned end teise inimesega piisavalt mugavalt, et vabalt vestelda. See on normaalne. Järgmine kord, kui satud uude seltskonda, sea endale väike eesmärk: tervita kedagi uut, küsi üks küsimus või liitu vestlusega, mis sind huvitab. Sa ei pea kohe kõigiga sõbraks saama. Pea meeles, et iga hea sõprus on kunagi alanud esimesest kohtumisest. Sa ei tea kunagi, milline lihtne vestlus võib viia uue sõpruse, ühise seikluse või toreda mälestuseni. Mõnikord piisab lihtsalt sellest, kui julged teha esimese väikese sammu.
