Seks ja seksuaalsus

Seksuaalsus = tunded + mõtted + keha

Seksuaalsus on iga inimese loomulik osa, sõltumata sellest, kas ta tegeleb seksuaalsete tegevustega või mitte. Seda kogetakse eri eluperioodidel ja erinevates olukordades erinevalt. Näiteks teismelisena võib olla tähtsaim oma seksuaalsuse mõistmine, hilisemas vanuses aga lähisuhted ja laste saamine.

 

Seksuaalsus on mitmetahuline hõlmates seksuaalkäitumist, sooidentiteeti ja soorolle, seksuaalset orientatsiooni, erootikat ja naudingut, lähedust ja laste saamist. Seda kogetakse ja väljendatakse oma mõtetes ja tunnetes, unistustes ja uskumustes, hoiakutes ja väärtustes, käitumistes ja harjumustes, erinevates rollides ja suhetes. Lisaks hõlmab inimese soove, vajadusi ja ihasid ning nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimeid. 

 

Igaüks saab ise otsustada oma seksuaalsusega ja seksiga seonduva üle. Tehes otsuseid lähtudes vaid oma kehast, siis ei erine seksuaalkäitumine oluliselt mistahes kehalisest tegevusest. Tehes otsuseid vaid tunnetest, siis võime neid hiljem kahetseda. Seega tuleks otsuste langetamisel arvestada oma keha ja tundeid, kuid usaldada ka oma mõtlemisvõimet.

Seks

Enamasti peetakse seksist rääkides silmas vaginaalset seksuaalvahekorda ehk tupeseksi, kuid tegelikult võib seks erinevate inimeste jaoks hõlmata erinevaid tegevusi. Ei ole olemas ühte õiget viisi, kuidas seksida. Oluline on, et seks oleks kõigile osapooltele meeldiv ja rahuldustpakkuv. Ühest küljest võib seks olla tunnete ja armastuse väljendamise moodus, teisest küljest aga seksuaalse naudingu saamine või pakkumine. Erinevatel eluperioodidel võib seks inimese jaoks omada erinevate partneritega erinevat emotsionaalset tähendust. 

 

Seksiks võib pidada kõikvõimalikke tegevusi, mis kutsuvad esile seksuaalset erutust ja naudingut. Igal inimesel on eelistused, mida ja kui palju nad kogeda soovivad. Seksuaalseid tegevusi võib läbi viia üksi, koos partneriga või mitme partneriga.

 

Oluline on, et kui soovid vahekorda astuda partneriga, pead eelnevalt temalt küsima, kas ta on sellega nõus. Kui ta ei soovi mingeid tegevusi teha, siis ei tohi teda ka sundida. Erinevaid inimesi erutavad erinevad asjad ning neil on erinevad piirid, mida nad ületada ei soovi. Loe rohkem ka tupeseksist, suuseksist, anaalseksist.

Eneserahuldamine

Tihti kasutatakse ka sõna masturbeerimine. Eneserahuldamine ühest küljest nii lihtne ja loomulik, kuid teisest küljest tekitab väga palju küsimusi ning vastakaid tundeid. Eneserahuldamine on iseendale seksuaalse naudingu pakkumine – muud ei midagi. Eneserahuldamist harrastavad nii mehed kui naised, nii vanad kui noored, nii vallalised kui püsisuhtes inimesed, nii aktiivselt kui vähem aktiivselt seksi harrastavad inimesed jne. Eneserahuldamine on tervislik, ohutu ja igati loomulik tegevus. Samuti on täiesti normaalne eneserahuldamise vastu üldse mitte huvi tunda. Loe täpsemalt, miks on masturbeerimine on hea.

 

Paraku on eneserahuldamise kohta liikvel mitmeid müüte. Loe nende kohta täpsemalt ja võib-olla õnnestub Sul ka mõni kuuldud eneserahuldamise müüt. 

Me kipume eeldama, et kui keegi tahab masturbeerida, siis ta leiab ka viisi, kuidas seda teha, ent nii mõnigi noor on pöördunud nõustaja poole küsimusega, kuidas eneserahuldamine käib. 

 

Turvaseks

Turvaseks on ennekõike arukas ja ohutu käitumine seksuaalsuhtes. Oluline on armastus, hoolimine ja austust iseenda ja oma partneri vastu. Samuti soovimatu raseduse vältimine, seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sealhulgas ka HIV-nakkuse ennetamine, sunni ja vägivalla puudumine seksuaalsuhetes. Turvaline on ka selline seks, mis ei toimu alkoholi ja uimastite mõju alla, sest sel ajal võidakse teha midagi riskantset, mida hiljem kahetsetakse. Ka juhuslike partnerite vältimine kuulub turvaseksi all. Ainuke teadaolev rasestumisvastane vahend, mis kaitseb lisaks ka seksuaalsel teel levivate infektsioonide eest on kondoom, loe kuidas seda õigesti kasutada. 

 

Loe ka teistest rasestumisvastastest meetoditest ja erinevate seksuaalsel teel levivate infektsioonidest, papilloomviirusest ning HIV-nakkusest.  

 

Kui oled olnud kaitsmata vahekorras, see tähendab ei kasutanud kondoomi või kondoom purunes või libises maha, siis peaksid end testima suguhaiguste osas. Mõnedel haigustel on peiteperiood ja teatud perioodi vältel pärast nakatumist ei ole veel võimalik haigust testiga avastada ning testi tuleks mõne aja pärast korrata. Täpsemat infot saad noorte nõustamiskeskustest, kus saad ka testi teha. Kui mureks on soovimatu raseduse vältimine, kuid Sa ei kasutanud selleks tõhusalt rasestumisvastast vahendit, siis on võimalus võtta 72 tunni jooksul SOS-pille, mis on saadaval apteekides käsimüügis. Rohkem infot SOS-pillide kohta leiad samuti rasestumisvastaste meetodite loendist “Hädaabimeetodid ehk vahekorrajärgsed rasestumisvastased vahendid”.

 

Pea meeles, et turvaseks ei tähenda ainult kondoomi kasutamist. See on ennekõike arukas ja ohutu käitumine seksuaalsetel tegevustel ning hoolimine ja austus iseenda ja oma partneri vastu.

Esimene vahekord

Kõigil on õigus otsustada, millal ja kas alustada seksuaalsuhet. Mõnikord otsustatakse seksuaalvahekorrast loobuda või seda edasi lükata ja kogetakse lähedust näiteks kallistuste ja suudlustega või hoopiski välditakse kehalist kontakti. Seksimisest võib loobuda ka peale vahekorras olemise kogemust ja otsustatakse järgmise seksuaalvahekorraga lihtsale veidi oodata. Loe erinevatest põhjustest, miks seksuaalvahekorraga oodatakse.

 

Esimene seksuaalvahekord on teema, mis tekitab inimestes vastakaid tundeid ja ka hirmu. Põhjuseid, miks esimest korda kardetakse on mitmeid: poisid muretsevad eeskätt enneaegse seemnepurske ja erektsiooni püsimise pärast, tüdrukud kardavad paljuräägitud valu esimesest vahekorrast. Sõltumata soost muretsetakse oma keha pärast ja sellepärast, kas ollakse ikka piisavalt head seksuaalpartnerid. Samuti võib murekohaks osutuda eakaaslaste arvamus. On ääretult oluline, et esimesse vahekorda astutakse alles siis, kui ollakse selle jaoks valmis. Igaühe eelistusi tuleb austada – ka nende omi, kellel puudub igasugune soov seksuaalelu alustada. Kindlasti on oluline olla vahekorra ajal kaitstud (vaata Turvaseks). 

 

Millal on õige aeg seksida? Esimene kord kui “süütuse” kaotamine. Kas esimene kord on valus? Kuidas see asi käib? Kas partneril on hea? Olen ma piisavalt ilus? On mul piisavalt suur? 

Need ja mitmed muud küsimused keerlevad peas. enne esimest vahekorda. Loe esimese vahekorra küsimuste vastuseid ja nõuandeid esimeseks vahekorraks ning oledki juba sammuke enesekindlam. Sõltumata sellest, kas partner on samast soost või vastassoost, on soovitused esimeseks vahekorraks samad. Avatud suhtlus, usaldus ning mõlema partneri õigus otsustada, kas, millal ja kellega ta seksib, on kesksel kohal ka gei- ja lesbisuhetes. Loe põhjalikumalt esimesest vahekorrast samasoolise partneriga.

Rasedus

Raseduse tekkimiseks peab seemnerakk sattuma tuppe, mis üldjuhul juhtub seksuaalvahekorra käigus. Tupest liiguvad seemnevedelikus leiduvad seemnerakud ehk spermatosoidid emakakaela kaudu emakasse ning sealt edasi munajuhasse. Kord kuus, enamasti 14 päeva enne uut menstruatsiooni, küpseb üks naise munarakk ja see paiskub munasarjast välja ehk toimub ovulatsioon.  Sellest hetkest, kui küps munarakk munasarjast välja visatakse, on ta 24-48 tunni jooksul viljastumisvõimeline. Kui munarakk kohtab munajuhas seemnerakku, võib toimuda viljastumine. Viljastunud munarakk (sügoot) jaguneb kiiresti uuteks rakkudeks ning tekib embrüo. Raseduse alguseks loetakse hetke, kui embrüo on jõudnud mööda munajuha emakasse ning kinnitub seal limaskestale ja hakkab kasvama. 

 

Kuidas aru saada, kas oled rase?

Rasedusele võivad viidata teatud sümptomid: näiteks menstruatsiooni ärajäämine, väsimus, unisus, iiveldus, oksendamine, rindade hellus, pingetunne ja kerge valulikkus kõhus, sagenenud urineerimine. Rasedust saab kindlaks määrata rasedustestiga, mida saab osta apteegi käsimüügist ja ka mõnest suuremast supermarketist. Rasedustest määrab uriinist rasedushormooni. Rasedustest tuleks teha hommikusest esimesest uriinist, sest seal on rasedushormooni sisaldus kõrgeim ning sellest tulenevalt on testi vastus usaldusväärsem. Rasedustest hakkab rasedust näitama sõltuvalt konkreetsest testist umbes 2-3 nädalat pärast vahekorda või sel ajal, kui pidanuks algama menstruatsioon. Kui rasedustest on negatiivne aga püsib kahtlus rasedusele, tuleks testi korrata 2 nädala möödudes. Loe veel lisaks raseduse sümptomitest. 

Kui rasedustest on olnud positiivne, tuleks panna aeg noorte nõustamiskeskusesse või naiste nõuandlasse, kus saab teha juba edasisi plaane.

Mis saab edasi?

Lapse saamine ja kasvatamine on suur samm, mis puudutab ühtemoodi nii ema kui ka isa. Kui tegemist on planeerimata rasedusega, siis võimalusel tuleks sellest rääkida näiteks kas partneri, vanemate või sõbrannaga. Kaasneda võivad mitmesugused vastakad tunded: rõõm, viha, kurbus, häbi, süütunne ja meeleheide. Nende otsuste ja tunnetega ei tasu jääda üksi.  Lisaks võib soovi korral võib nõu pidada raseduskriisi nõustaja või psühholoogiga. 

Kindlasti tuleks pöörduda naistearstile, et veenduda raseduse olemasolus ja suuruses – raseduse suurusest sõltub, kui palju on võimalik võtta mõtlemisaega, kuna näiteks raseduse katkestamisel, aga ka raseduse jätkamisega seotud uuringutel on ajalised piirangud. Planeerimata raseduse puhul tuleb otsustada, kas rasedust jätkata, sünnitada ning kasvatada last ise/loobuda lapsest (mõlemal juhul tuleks end rasedusega arvele võtta ehk planeerida rasedusaegne jälgimine ning viimase valiku puhul pidada nõu ka sotsiaaltöötajaga)  või rasedus katkestada ehk teha aborti.

Õiget ega vale otsust pole olemas – on vaid antud eluperioodil antud naise (paari) jaoks sobivaim valik. Otsuse langetamisel on oluline isiklik valmisolek, paarisuhte olukord, tugivõrgustiku olemasolu, tulevikuplaanid, majanduslikud olud jpm. Võib juhtuda, et ümbritsevad inimesed soovivad naist otsuse tegemisel survestada, kuid tasub silmas pidada, et lõpliku otsuse langetab siiski naine ise.

 

Loe huvi korral lisaks ka raseduse katkemisest ja viljatusest.

Pornograafia

Pornograafia on seksuaalset tegevust kujutav materjal, mille eesmärk on kutsuda vaatajas esile erutust. Ehkki seksi kujutatakse ka filmides, on paljude noorte jaoks pornograafia just see esimene allikas, kust õpitakse seksi kohta. Samuti võib nii mõnigi paar leida pornost viise, kuidas oma seksuaalelu rikastada. Samas tasub rõhutada, et pornograafia ei pruugi olla parim allikas, kust õppida seksi kohta. Võib isegi väita, et pornost saadud „õppetunnid“ võivad vaataja sootuks valele teele juhatada. Seda sellepärast, et pornograafia on enamjaolt toodetud ärilistel eesmärkidel, mille tõttu on seal kujutatud seks mõeldud ennekõike müüma ja mitte naudingut pakkuma. Pornos kujutatud maailm erineb pärismaailmast mitmes olulises mõttes. Ehkki on inimesi, kelle jaoks kõige nauditavam seks ei erine oluliselt seksist pornos, on enamike inimeste seksuaalsed eelistused veidi teistsugused. Loe kindlasti võimalikest väärarusaamadest, mis tekivad kui seksi kohta õpitakse vaid pornost. Samuti leiad lingilt täpsemat infot, kuidas lisaks pornole meedia meie seksuaalsust mõjutab.

Kui Sul on mure? Vajad abi? Soovid rääkida?

Esimese asjana vaata, kas leiad vastuse noormeeste sagedamate murede või tütarlaste sagedamate murede hulgast ning loe amor.ee lehekülge.

 

Lisaks on Sul alati võimalus minna nõustamiskeskustesse, kes pakuvad muuhulgas ka nõustamist telefoni teel. Lähimad nõustamiskeskused asuvad Pärnus (Noortekabinet, Malmö 19, tel. 444 5362) ja Haapsalus (Noorte nõustamiskabinet, Vaba 6, tel. 472 5800; 528 0560)

 

Vastuseid oma küsimustele saad ka, kui kasutad “KÜSI NÕU” teenust. Sinu küsimus toimetatakse anonüümselt edasi vastava ala spetsialistile. Üldjuhul vastatakse nädala jooksul. Seega kui Sul on vaja kiiremat vastust, siis pöördu nõustamiskeskusesse.

Loe lisaks:

Seksuaalsus ja füüsiline puue 

Seksuaalfantaasiad

Seksuaalsusest rääkimine teismeeas

Seksuaalõigused