Küberkiusamine

Tunnused, mille alusel küberkiusamist ära tunda: 

Pahatahtlik, korduv ning sisaldab ebavõrdsete jõupositsioone (näiteks grupp kiusab ühte ohvrit).

Küberkiusamist iseloomustab ühe või mitme elektroonilise suhtlusvahendi kasutamine kiusamise läbiviimisel.

Kuidas ära tunda küberkiusamist:

•     Ähvardavate, õelate e-mailide, tekstisõnumite jne korduv saatmine
•     Personaalse või isikliku informatsiooni väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine
•     Kellegi teise nime all ebaviisaka ja alavääristava sisuga sõnumite ja e-kirjade saatmine
•     Interneti keskkondade loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks.
•     Tavaliselt on kiusajaid, ähvardajaid mitu.

 

Küberkiusamise ennetamise juures on oma roll nii lapsevanematel, õpetajatel kui ka lastel endil. Lastele on oluline selgitada meediavahendite vahendusel suhtlemise häid tavasid juba siis kui nad neid vahendeid kasutama hakkavad so 7-8 aastaselt.

 

 Mida teha, kui oled sattunud küberkiusamise ohvriks

• räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, ema, isa, klassikaaslane jne);
• räägi oma vanematele kiusamisjuhtumitest ning arutage koos, mida teha;
• anna vägivallajuhtumist teada koolis töötavatele inimestele (klassijuhataja, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja, direktor jne);
• pöördu abi saamiseks internetikeskkonna haldaja poole.

Helista nõu ja abi saamiseks lasteabitelefonile 116 111, saada kiri või võta ühendust chat-i kaudu https://www.lasteabi.ee/meist/saada-kiri/  

Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks:

• suhtluskanalites blokeeri kiusaja. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis (Facebook, Instagram, Snapchat jne) mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid ja teateid, siis blokeeri teadete saatja;
• kopeeri halvustava sisuga teated, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena;
• suhtlusportaalides lõpeta kiusaja tegevus. Selleks teavita portaali pidajat kiusaja tegevusest.

Enim levinud on sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget, tihti ka ebatsensuurset informatsiooni või võetakse üle kiustava konto. Mõlemal juhul fikseeri fakt. Selleks kopeeri eraldi dokumendiks konto andmed (kasutajanimi, loomise aeg/sisenemise aeg), konto juures olnud andmed (telefoninumber, selle aadress jne) ning konto juures olevad materjalid (tekstid, fotod, kuulutused jne). Mida rohkem materjali libakonto/konto muutmise kohta suudad salvestada, seda lihtsam on hiljem teha kindlaks teo toimepanijat.

Pärast materjalide salvestamist teavita konto ebaseaduslikust kasutamisest kindlasti usaldusväärset täiskasvanut ning politseid.

Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine – need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad.

Lingid, kust abi ja nõu saab:

• https://www.lasteabi.ee/ 
• https://www.politsei.ee/et/veebikonstaablid 
• https://suurimjulgus.ee/