
Liina Laasma
Lääneranna Kultuuri- ja Noortekeskus
Varbla Noortetoa noorsootöötaja
Varbla ja Virtsu noored veetsid koos meeldejääva Halloweeniõhtu, kuhu mahtus nii ootamatusi, mänge, näomaalinguid, filme kui ka uusi tutvusi. Kõige suuremaks üllatuseks kujunes päästeõppus ning õhtu lõpus jäi noortelt kõlama üks ühine soov – selliseid kohtumisi võiks kindlasti veel olla.
Seekord sõitsid Varbla noored Virtsu, et veeta koos sealsete noortega üks teistsugune Halloweeni päev. Juba enne minekut oli õhus ootusärevust – loodeti põnevaid tegevusi, Halloweeni kaunistusi, mänge, filme ja muidugi ka midagi head süüa. Kõike ette ei teadnud keegi ning just see tegi päeva eriti põnevaks.
Kohe päeva alguses ootas noori esimene suur üllatus – päästeõppus. Keegi ei osanud arvata, et ühine Halloweeni päev algab just sellise ootamatu olukorraga. Toss muutus ruumides järjest paksemaks ning mõne noore jaoks oli hetk korraks päris ehmatav. Alles hiljem saadi teada, et tegemist oli õppusega. Noorte enda sõnul oli see korraga veidi hirmus, naljakas ja täiesti ootamatu. Just see jäi paljudele kogu päevast ühe eredama hetkena meelde.
Pärast õppust jätkus päev juba Halloweeni-teemaliste tegevustega. Mängiti erinevaid kullimänge, sai joosta, peituda ja üksteist ehmatada. Väiksematele noortele meeldisid eriti näomaalingud, kostüümid ja kaunistused ning mõne jaoks oligi just näomaaling kogu päeva kõige ägedam tegevus.
Päeva jooksul tehti ka ühiselt süüa ja valmistati õhtuks head-paremat. Koos valmis pasta bolognese ja magus popkorn ning kaeti külluslik snäkilaud. Eriti elevust tekitasid isetehtud kokteilid, mille põhjaks oli gaseeritud vesi ning millele sai oma maitse järgi lisada erinevaid siirupeid. Valmis jooke kaunistati marjade, mündi, sidruni, laimi ja rabarberiga. Nii sai igaüks endale kokku panna just sellise joogi, nagu talle kõige rohkem meeldis.
Põnevust lisas ka auhinnaotsimismäng. Maja peale oli peidetud palju puuklotse, mille leidja sai selle auhinna vastu vahetada. Üllatus tuli valida pimesi ning kõik auhinnad olid Halloweeni-teemalised. Sellised väikesed ootamatused sobisid päeva meeleoluga hästi ja tekitasid noortes palju elevust.
Mida päev edasi läks, seda vabamaks muutus ka olemine. Alguses oli mõne noore jaoks uute inimestega kohtumine veidi harjumatu, kuid ühised mängud ja tegevused aitasid kiiresti omavahel tuttavamaks saada. Päeva jooksul suheldi järjest rohkem ning tekkis ka uusi tutvusi.
Suurematele noortele meeldis eriti see, et kogu aeg ei olnud vaja ühest tegevusest teise kiirustada. Sai mängida, omavahel rääkida ja lihtsalt koos aega veeta. Just see vaba olemine ja võimalus pikemalt koos olla oli nende jaoks üks päeva parimaid osi.
Õhtupoole jõuti ka filmide juurde. Õudusfilm pakkus omajagu emotsioone – järsud helid ja ootamatud stseenid panid mõne pilku kõrvale pöörama ning mõni noor läks vahepeal lausa ruumist välja. Teised jällegi kinnitasid, et nemad eriti ei ehmunud. Noorematele pakkusid rõõmu ka multifilmid ning mõnusa filmiõhtu juurde sobisid suurepäraselt varem ühiselt valmistatud popkorn ja snäkilaud.
Virtsu noorte jaoks ei lõppenud päev filmi vaatamisega, vaid nemad jäid noortekeskusesse ööseks. Just ööbimine oli väiksemate noorte jaoks üks päeva kõige meeldejäävamaid osi. Sai kauem üleval olla, rohkem mängida, vaadata veel multifilme ja lihtsalt koos aega veeta.
Varbla noored suundusid õhtul koju, kuid ka nende tagasisidest jäi selgelt kõlama üks ühine mõte – selliseid ühiseid kohtumisi võiks kindlasti veel olla.
Noored arvasid, et tulevikus võiks korraldada veel noortekaöid ning eriti tore oleks siis, kui ka külalised saaksid ööseks jääda. Nii oleks rohkem aega omavahel suhelda, tuttavamaks saada ja koos midagi ette võtta. Samuti sooviti järgmiseks korraks veel rohkem erinevaid tegevusi. Halloweeni puhul võiks noorte arvates olla näiteks suurem õudustuba, rohkem hirmutavaid elemente ja veel rohkem päris Halloweeni tunnet.
Kui palusime noortel päeva mõne sõnaga kirjeldada, kordusid vastustes kõige rohkem sõnad põnev, ootamatu, lahe, huvitav ja tore.
Selliste ühiste kohtumiste väärtus ei peitu ainult tegevustes. Sama oluline on võimalus kohtuda teiste noortega, näha teistsugust noortekeskust, saada uusi kogemusi ja veeta koos aega väljaspool oma tavapärast keskkonda. Esimesel kohtumisel ei pea kõik kohe omavahel sõpradeks saama – vahel piisabki sellest, et järgmine kord on juba lihtsam tere öelda, juttu alustada ja midagi koos teha.
Seekordsest päevast jäi aga noortelt eriti selgelt kõlama üks soov: järgmine kord võiksime kõik koos ööseks jääda.









