Pilt: AI
Autorid: Liselotte ja Elisabeth, Lääneranna Kultuuri- ja Noortekeskuse välisvabatahtlikud
Loo vahendas: Lilia Urb, noorsootööjuht
Kui saabub sügis ja päevad muutuvad lühemaks, jõuab kalendrisse mitu erilist tähtpäeva, mis on olulisel kohal paljude laste lapsepõlves, eriti lasteaia- ja algkoolieas. Saksamaa idaosas, kust meie pärit oleme, kaotas kirik Nõukogude Liidu mõju all olnud aastakümnetel suure osa oma ühiskondlikust tähtsusest. Sellest hoolimata ühendavad selle aastaaja pühad tänapäevalgi ajalugu, kultuuri ja nüüdisaegseid traditsioone.
31. oktoober tähistab olulist ajaloolist pöördepunkti – reformatsioonipäeva. Pärimuse kohaselt naelutas usureformaator Martin Luther 1517. aastal just sel päeval oma 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele, pannes sellega aluse protestantlikule reformatsioonile. Tänapäeval korraldatakse selle tähtpäeva puhul harva suuri avalikke pidustusi. Pigem tähistatakse seda jumalateenistustega või piirkondlike toidutraditsioonidega, näiteks süüakse traditsioonilist Reformationsbrot’i ehk reformatsioonileiba – magusat rosinatega pärmiküpsetist.
Kuna kirikul on paljude inimeste igapäevaelus pigem teisejärguline roll, on samal kuupäeval kanda kinnitanud hoopis teistsugune traditsioon – Halloween. Algselt angloameerika kultuuriruumis populaarseks saanud komme köidab eelkõige lapsi ja teismelisi. Niipea kui väljas läheb pimedaks, panevad nad selga õudsed kostüümid, käivad ukselt uksele ning küsivad maiustusi, öeldes: „Süßes, sonst gibt’s Saures!” ehk „Kommi või pommi!”. Tegelikult pole kostüümide kandmine ja maiustuste küsimine Saksamaal sugugi uus komme. Paljudes piirkondades on sarnane traditsioon olnud olemas juba veebruaris toimuva karnevali ajal.
Huvitaval kombel algab karnevalihooaeg vaid mõni päev pärast Halloweeni – 11. novembril täpselt kell 11.11. See tähendab, et neli olulist sügisest traditsiooni on koondunud vaid kahele kuupäevale, sest ka 11. novembril on Saksamaal kaks tähendust.
11. novembril tähistatakse ka mardipäeva ehk Püha Martini päeva (Martinsfest). Selle traditsiooni juured ulatuvad samuti kristlusesse ning on seotud Püha Martini legendiga. Legendi järgi lõikas Rooma sõdurina teeninud Martin oma mantli pooleks, et anda üks pool külmetavale kerjusele. Sellest loost pärinevad heategevuse, lahkuse ja jagamise põhimõtted, mis on tänapäevalgi selle püha keskmes. Paljudes paikades korraldatakse laternarongkäike, kus lapsed kõnnivad mööda tänavaid, kandes enda valmistatud laternaid ja lauldes laule. Pärast rongkäiku murtakse sümboolselt pooleks magusad sarvekujulised küpsetised (Hörnchen) ning jagatakse neid teistega.
Mardipäev ei kanna endas üksnes väärtuslikku sõnumit ühtekuuluvusest ja jagamisest. Helendavad laternad loovad ka novembrikuu pimedatesse päevadesse sooja ja valgusküllase meeleolu. Kuigi Saksamaal ei pruugi sügis olla päris nii külm kui Eestis, muutuvad ka seal päevad pimedaks, tuuliseks ja vihmaseks. Just seepärast on sellised pühad alati suurepärane põhjus muuta see aastaaeg veidi rõõmsamaks ja meeldivamaks!
