Liina Laasma
Lääneranna Kultuuri- ja Noortekeskus
Varbla Noortetoa noorsootöötaja
Mõne inimesega tekib hea klapp peaaegu kohe. Jutt jookseb, naljadest saadakse ühtemoodi aru ja koos on lihtsalt hea olla. Teise inimesega võid aga käia aastaid ühes klassis või trennis ning ikkagi ei teki tunnet, et tahaksid temaga pärast kooli või trenni veel aega veeta.
Ja tegelikult ei peagi.
Me ei saa ega pea olema kõigiga sõbrad. Meil on erinevad iseloomud, huvid, arvamused ja suhtlemisviisid. Mõni inimene on väga jutukas, teine pigem vaikne. Üks tahab alati juhtida, teine eelistab rohkem kõrvalt jälgida. Mõnega tunned kohe, et olete sarnased, teisega tundub aga, et teil pole peaaegu midagi ühist.
Aga kas selleks, et kellegagi hästi läbi saada, peab ta meile üldse meeldima?
Sõprus ja hea läbisaamine ei ole üks ja sama asi
Sõpru saame enamasti ise valida. Klassikaaslasi, trennikaaslasi, õpetajaid, laagris oma rühmakaaslasi ja tulevikus töökaaslasi me aga alati valida ei saa. See tähendab, et elu jooksul tuleb meil paratamatult suhelda väga erinevate inimestega.
Kujuta näiteks ette, et õpetaja jagab klassi rühmadesse ja sina satud kokku inimesega, kellega sa tavaliselt üldse ei suhtle. Esimene mõte võib olla: „Miks just tema?“ Tegelikult ei pea te selle ülesande jooksul sõpradeks saama. Teil on vaja leida viis, kuidas üksteist kuulata, ülesanded ära jagada ja ühise eesmärgi nimel koostööd teha.
Sama võib juhtuda trennis. Paariliseks satub keegi, kelle tegutsemisviis sulle üldse ei sobi. Võistkonnas võib olla inimene, kellega sa väljaspool trenni tõenäoliselt kunagi aega ei veedaks. Ometi peate õppima üksteisega arvestama ja koostööd tegema.
See ongi oluline vahe: sõprus eeldab lähedust, hea läbisaamine aga austust.
Kõik, kes on sinust erinevad, ei ole imelikud
Vahel kujuneb arvamus teisest inimesest väga kiiresti. Ta räägib liiga palju. Ta on liiga vaikne. Tal on teistsugused huvid. Tema naljad ei ole naljakad. Ta riietub teisiti või suhtleb viisil, millega sa pole harjunud.
Siin võiks korraks endalt küsida: kas see inimene on päriselt minuga halvasti käitunud või on ta lihtsalt minust erinev?
Need on kaks täiesti erinevat asja.
Veel lihtsam on kujundada arvamus kellegi kohta selle põhjal, mida teised temast räägivad. Kui sõpruskonnas öeldakse, et keegi on „imelik“, „tüütu“ või „nõme“, võib märkamatult kujuneda sama suhtumine ka meil endal. Vahel isegi enne, kui oleme selle inimesega päriselt rääkinud.
See ei tähenda, et kõik inimesed peaksid meile meeldima. Ei pea. Küll aga võiks iga inimene saada võimaluse olla hinnatud selle järgi, kuidas ta tegelikult käitub, mitte ainult selle järgi, mida keegi teine temast arvab.
Austamine ei tähenda, et pead kõigega nõustuma
Hea läbisaamine ei tähenda ka seda, et pead oma arvamuse endale jätma või alati teistega kaasa minema.
Sa võid öelda: „Ma arvan teisiti.“
Sa võid keelduda millestki, mida sa teha ei taha.
Sa võid öelda, et mõni nali läks sinu jaoks liiga kaugele.
Sa võid ise valida, kellega oma vaba aega veedad.
Austus toimib mõlemas suunas. Sina austad teise inimese arvamust ja piire, kuid sul on õigus oodata sama ka enda suhtes.
Tegelikult näitabki suhtlemisoskus end kõige paremini just siis, kui me ei ole ühel arvamusel. Inimesega, kes mõtleb täpselt nagu sina, on lihtne nõustuda. Palju keerulisem on kuulata inimest, kelle arvamus sulle ei meeldi, ning vastata talle nii, et eriarvamus ei muutuks isiklikuks rünnakuks.
Aga kus läheb piir?
Siin on üks oluline erinevus. Teise inimese austamine ei tähenda, et peaksid taluma halba käitumist.
Kui keegi sind korduvalt mõnitab, alandab, ähvardab, survestab, tahtlikult grupist välja jätab või sinu piire eirab, ei ole tegemist lihtsalt sellega, et „me oleme erinevad“. Sellises olukorras on sul õigus enda eest seista, olukorrast eemalduda ja vajadusel abi küsida.
Samamoodi tasub tähele panna enda käitumist. Mõnikord võib mõttest „ta lihtsalt ei meeldi mulle“ saada põhjus, miks kedagi ei võeta mängu, rühma või vestlusesse, temast räägitakse halvasti või tehakse tema kulul nalja. See, et keegi ei kuulu sinu sõpruskonda, ei anna põhjust teda halvasti kohelda.
Milline kaaslane oled sina?
Olen spordis ja noortega töötades näinud väga erinevaid gruppe ning üks asi on mulle selle aja jooksul järjest selgemaks saanud: hästi toimiv grupp ei tähenda seda, et kõik inimesed oleksid omavahel parimad sõbrad.
Mõnikord koosneb väga hea meeskond inimestest, kes on iseloomult täiesti erinevad. Üks on julge ja häälekas, teine rahulik ja tähelepanelik. Üks haarab kiiresti juhtimise, teine märkab detaile, mis teistel kahe silma vahele jäävad. Kui osatakse üksteise tugevusi kasutada ja erinevustega arvestada, võivad just erinevad inimesed moodustada väga tugeva meeskonna.
Seetõttu võiksime vahel küsimuse „Kas tema meeldib mulle?“ asemel küsida hoopis: „Milline kaaslane olen mina teiste jaoks?“
Kas ma kuulan teise mõtte lõpuni või ootan ainult võimalust ise rääkida? Kas annan vaiksemale inimesele võimaluse kaasa rääkida? Kas oskan tunnistada, kui olen eksinud? Kas minu naljad on naljakad ka sellele inimesele, kelle üle nalja teen? Kas suudan teha koostööd inimesega, kes ei ole minu sõber?
Need küsimused võivad vahel olla ebamugavad, aga just sealt algabki hea suhtlemisoskus.
Hea suhtleja ei pea kõigile meeldima
Me ei pea püüdma olla sellised, et kõigile meeldida. Samuti ei pea me sundima ennast sõprussuhetesse, mida me tegelikult ei soovi.
Palju olulisem oskus on õppida suhtlema erinevate inimestega nii, et säilitame korraga austuse nii teise inimese kui ka iseenda vastu.
Täna tähendab see võib-olla koostööd klassikaaslasega, kellega sul pole palju ühist. Homme võib see tähendada uut treeningrühma, laagrit või kooli. Mõne aasta pärast uut töökohta, kus sa ei saa samuti valida kõiki inimesi, kellega iga päev kokku puutud.
Kõigiga ei teki head klappi. Kõigist ei saa sinu sõpru. Mõne inimesega ei hakkagi sul kunagi eriti palju ühist olema.
Aga me ei pea olema sõbrad, et üksteist kuulata, austada ja hästi läbi saada.
Ja võib-olla ongi üks täiskasvanuks saamise olulisi oskusi mõista, et erinevus ei pea meid alati lahutama. Mõnikord tuleb lihtsalt õppida selle erinevusega hästi toime tulema.
