Lilia Urb
Lääneranna Kultuuri- ja Noortekeskus
Noorsootööjuht
Laupäeval, 29. augustil võtsid 18 Lääneranna noort koos noorsootööjuhi Lilia ja noorsootöötaja Kaidiga ette sõidu Tallinnasse, et külastada ETV populaarse mälumängusaate „Eesti mäng“ salvestust. Seekord ei vaadatud saadet kodus televiisori ees, vaid saadi ise stuudiopubliku seas kaasa elada ning näha, kuidas üks telesaade päriselt valmib.
„Eesti mäng“ on lustlik ja kaasahaarav mälumängusari, mille küsimused on lihtsad ja arusaadavad kõigile ning panevad proovile pigem erksa meele kui entsüklopeedilised teadmised. Turniiri põhimõttel üles ehitatud saates astuvad igas mängus võistlustulle kolm tuntud ja armastatud eestlast, kellest parim pääseb edasi. Iga nädala parimad kohtuvad finaalis. Mängus jagatakse küll auhindu, kuid põhirõhk on põnevatel küsimustel, heal tujul ja mängurõõmul. Saadet juhib Gaute Kivistik.
Telemajas kohtuvad vana ja uus
Juba Telemaja ise pakkus noortele palju avastamist. Tallinna kesklinnas asuva Telemaja rajamist alustati 1960. aastal ning esimene saade valmis praeguses Telemajas 1965. aasta juulis. Aastakümnete jooksul on tohutult muutunud nii televisioon, teletehnika kui ka stuudiod. Tänapäeval valmivad Telemajas lisaks Eesti Televisiooni saadetele ka ETV2 ja ETV+ programmid.
Ringkäigul saime aimu, kui palju erinevaid ruume ja inimesi on igapäevase teletööga seotud. Telemaja ei tähenda kaugeltki ainult neid stuudioid, mida vaataja aeg-ajalt ekraanilt näeb – pikkade koridoride taga peituvad stuudiod, grimmi- ja montaažiruumid ning paljud teised tööruumid, kus toimub suur osa sellest tööst, mida televaataja kunagi ei näe.
Eriti põnev oli näha, kuidas Telemajas kohtuvad vana ja uus. Saime oma silmaga uudistada tehnikat, millega aastakümneid tagasi telesaateid tehti, ning võrrelda seda tänapäevaste võimalustega. Vanad telekaamerad ja muu tehnika tekitasid nii mõnegi küsimuse selle kohta, kuidas omal ajal saateid tehti ja kui palju on televisioon selle ajaga muutunud.
Üheks vahvaks äratundmishetkeks oli omaaegsetest lastesaadetest tuttava Leopoldi kostüümi nägemine. Kui vanematele põlvkondadele on Leopold tuttav lapsepõlvest, siis noortele oli see võimalus kohtuda ühe osakesega Eesti televisiooni ajaloost.
Lisaks saime uudistada ETV 71. sünnipäevaks Telemajas avatud Gunta Randla näitust tuntud telenägudest. Näitus pakkus äratundmisrõõmu ning tõi Eesti televisiooni erinevate aegade tuntud ekraaninäod külastajatele lähemale.
Kuidas sünnib „Eesti mäng“?
Pärast Telemajaga tutvumist jõudis kätte päeva oodatuim osa – „Eesti mängu“ salvestus. Meie külastuse ajal salvestati järjest kaks saateosa, mis tähendas mitut tundi stuudiopubliku rollis olemist.
Ja just siin sai kõige paremini aru, kui erinev võib olla telesaate tegemine sellest, mida hiljem kodus ekraanilt näeme.
Stuudiopubliku roll tähendas aktiivset kaasaelamist – sai plaksutada, naerda, nuputada ning proovida mõttes küsimustele vastata enne mängijaid. Samal ajal oli põnev jälgida kõike seda, mis teleekraanile tavaliselt ei jõua: mis toimub võtete vahepeal, kuidas antakse publikule ja osalejatele juhiseid ning kuidas kogu salvestusprotsess samm-sammult kokku pannakse.
Oma silmaga nägime, kui palju inimesi, tehnikat ja ettevalmistust on vaja selleks, et lõpuks jõuaks televaatajani üks sujuv ja lõbus saade. Mõne tunni jooksul stuudios hakkas palju paremini mõistma, kui suur meeskonnatöö peitub ühe telesaate taga.
Päeva muutis noorte jaoks veelgi meeldejäävamaks see, et teises salvestatud mängus osales ka Artjom Savitski. Loomulikult ei saanud sellist võimalust kasutamata jätta ning pärast salvestust sündisid ka ühised fotod.
Kõik saates osalenud külalised olid väga sõbralikud ja vastutulelikud ning olid hea meelega nõus noortega koos pilte tegema. Ka saatejuht Gaute Kivistik leidis aega noortega suhtlemiseks ja pildile jäämiseks. Nii said noored lisaks põnevale telekogemusele kaasa ka vahvad mälestused kohtumistest inimestega, keda ollakse harjunud pigem ekraanilt nägema.
18 noort ühe kogemuse võrra rikkamad
Väljasõit andis 18le noorele võimaluse näha televisiooni hoopis teise nurga alt – mitte ainult valmis saadet, vaid ka inimesi, tehnikat ja suurt tööd, mis selle taga peitub. Lisaks meelelahutusele kujunes päevast omamoodi õppekäik nii tänapäeva meediamaailma kui ka Eesti televisiooni ajalukku.
Tallinnast tagasi sõitsime heade emotsioonide ja uue kogemuse võrra rikkamana. Nüüd jääb üle oodata, millal meie külastuse ajal salvestatud „Eesti mängu“ osad teleekraanile jõuavad. Seekord on neid kindlasti eriti põnev vaadata – teame ju nüüd natuke rohkem ka sellest, mis toimub enne seda, kui valmis saade meie kodudesse jõuab.
