Lääneranna Noortekeskuses on alates eelmise aasta oktoobrist tegutsenud Saksamaalt pärit vabatahtlik Marina. Tegime Marinaga väikese intervjuu ja küsisime kuidas ta siia sattus ja kuidas seni tema teekond välja on näinud. Kes soovib ise Marinaga tutvust teha või isegi keelt praktiseerida saab temaga kohtuda esmaspäeviti ja neljapäeviti Kõmsi noortetoas, teisipäeviti Lõpe noortetoas ja kolmapäeviti ja reedeti Lihula noortemajas.
*tõlgitud versioon intervjuust on leitav artikli lõpus
Can you tell us a bit about yourself?
Well I am Marina, 20 years old and I am from Germany. Since I was a little kid I loved nature and being outside. I ski (the real downhill skiing), in summer I go hiking and climbing. And I also play Handball. So yeah I am pretty active. Next to all the sports I also play the flute. I would say I have different interests and I am pretty open towards trying out new things.
How did the idea of becoming a volunteer come to you?
Ah well, when thinking of what I should do after my graduation I didn’t really want to immediately start with going to university. And I knew that I would have a gap year I want to go to another country, so I looked a bit around and found the European Solidarity Corps project and it sounded very good to me. When I was 16 I originally wanted to go to the US for a high school exchange year, but due to Covid I couldn’t do that. But I always had the feeling to get out and to be a year somewhere else, so the time felt right. And also a volunteer year is a perfect opportunity to really get to know another culture and to challenge yourself. You will meet new people and you can see another country and culture for a longer time and really get a glimpse of it.
How did you decide to come to Estonia?
Well technically I didn’t really decide to go to Estonia. When I was looking around for projects I mostly applied to the ones that are situated in the north. Since I knew I wanted to do something with people I looked for projects that are based around working with people. And since I don’t really like being in a kindergarten, a youth house sounded like a perfect choice. And well I ended up in Estonia in the end, because it was the first job offer I got and since I didn’t really care which country I wanted to go to I came here.
What led you to choose our youth center specifically for your volunteer work?
Well as mentioned before I wanted to do something that has to do with people. And youth work is really important, since we can give the younger people a hangout space where they can socialize and also live out their creative ideas. For me, youth work also means that the kids and youth are already old enough to be by themselves and also to be able to communicate really well. And I wanted to see for myself how it would be for me to be around young people quite often. It is really beautiful to see that there can be interactions although there is a language barrier.
How did you prepare yourself mentally and emotionally for the role of a volunteer?
Well I might admit that I don’t think I prepared that much for my role. The part of moving to another country was something I felt really good about. I mean since I was 16 I knew that I wanted to spend a year somewhere else. And I would say I have a pretty positive mind and I like to deal with problems when they come. Beforehand I try to not stress or overthink. Of course there have been different online meetings from my organizations where previous volunteers talk about their experience and they tell you a lot about all of this. One good thing is that as a volunteer you are an addition to a team, technically you are not allowed to be alone so that gives some kind of a safe feeling.
What challenges have you faced as a volunteer, and how have you overcome them?
Well I think the biggest challenge for now I had was dealing with homesickness, and yeah it can be hard but for me it really helped to be around people, so work really helped me.In those times I often have a call with my friends or family just the feeling of having someone to talk to is really good. Other than that yeah well Lihula is quite small and not really that much happening, so yeah there it is really good to have some friends to spend time with. For me I met some lovely volunteers that live in Tallinn. So I go and visit them sometimes. In day-to-day life there might be different challenges but I always can deal with them.
Can you share a particularly rewarding or memorable experience you’ve had while volunteering?
I don’t know if I have this one memorable experience there are always experiences that are so beautiful. And for me the little things matter more. But one thing that is always beautiful for me to see is that there are kids who are genuinely happy to see me and they communicate with me although there is this language barrier. But you know 9 months are quite a long time where you have the chance to meet so many new people and to see new places. There will be a lot of memories that are really memorable.
In what ways do you feel you have personally grown or developed through your volunteer experience?
Hard question because I had the feeling I was already quite independent before coming here. But I have the feeling I can open up more freely with some of my friends for example, during the time of my homesickness I could show others how I feel. Before I didn’t quit do that. But other than that I have the feeling to really see how it is to really be responsible for yourself and this also shows me that I can see myself.
What advice would you give to someone considering volunteering?
That you should really do it and that this is such a great opportunity to get out and see other places. It will create so many new memories and experiences and you will meet so many new people and you will be making new friends. All that by doing a work you can choose for yourself you can see how happy other people are for the work you do. It is a great opportunity to get a really good look into work life. You normally only work 5 days a week so there is plenty of time to travel around. And especially if you will be living in a city you can meet up with other volunteers. Of course there can always be challenges but trust me there are so many more good things happening throughout the voluntary service.
Now to the part with the youth centers, a youth center is such a good place you will be around kids and young people, there is always the opportunity for you to do your own projects. Arts and crafts, painting, making bracelets, and so on. So you have a lot of possibilities to teach other people about the stuff you enjoy doing. And what is also really beautiful is that every day can bring something else, especially with different projects no day will be like the other. For me it is also about the people I work with, I have such great coworkers. And since I live in a rather rural area I am actually going to 3 different youth centers where we also have some sport activities.
How can others make the most of their volunteer experience?
Well in the end everyone is different and everyone has another mindset and other goals for their voluntary service. In the end it is all about doing the things you wanted to achieve. You are in another country no one will know you there, it is like a new possibility for you to get out of yourself and start living. There will always be options and possibilities to meet new people but also for some events that represent the culture.
Listen to yourself go out of your boundaries and try to make the things you feel comfortable about and try to see behind the mask. And trust me you will meet so many people that are so open and welcoming towards you. For me I had so many beautiful talks with people who are from here, and often they are really proud of their country and culture and they want to show it to you. Next to this you have the chance to meet other volunteers, for me there are a lot of German volunteers I can call my friends now. With them you can travel around and most likely you sometimes have similar challenges so you can go and talk with them. Just be yourself and try to reach the goals you set for yourself before your voluntary service.
Tõlgitud intervjuu:
Kas sa räägiksid natukene endast?
Minu nimi on Marina, ma olen 20-aastane ja pärit Saksamaalt. Sellest ajast alates kui ma väike olin, olen ma armastanud loodust ja looduses olemist. Ma suusatan (ja ka päriselt mäest alla), suvel käin matkamas ja ronimas. Lisaks mängin ka käsipalli ehk siis olen päris aktiivne. Kõige selle spordi kõrvalt mängin ma tegelikult ka flööti. Ma ütleksin, et mul on päris palju huvisid ja ma olen väga avatud uusi asju proovima
Kuidas tulid mõttele vabatahtlikuks hakata?
Noh, kui ma mõtlema hakkasin, mida peale kooli lõpetamist teha, siis ma teadsin, et ei taha kohe otse ülikooli minna ja ma teadsin, et vaheaasta tahaksin veeta kuskil teises riigis. Vaatasin ringi ja leidsin Euroopa Solidaarsuskorpuse projekti ja see kõlas väga hästi. Kui ma 16-aastane olin, siis ma tahtsin algselt minna hoopis Ameerikasse vahetusaastale, aga Covidi tõttu polnud see sellel ajal võimalik. Aga mul on alati olnud tunne, et peaksin aastaks kuskile teise riiki minema ja aeg nüüd tundus õige aeg olevat. Samuti tundub aasta vabatahtlikuna väga hea võimalus tundma õppida teise riigi kultuuri ja endale väljakutseid esitada. On väga tore kohtuda uute inimestega ning näha teist riiki ja selle kultuuri pikema aja vältel, et sellest tõesti aru saada.
Kuidas sa otsustasid Eestisse tulla?
Tegelikult ma otseselt ei valinud Eestisse tulla. Kui ma alles valisin projektide vahel, siis ma saatsin avalusi ainult nendesse, mis tegutsevad peamiselt põhjapool. Kuna ma teadsin, et ma soovin teha midagi, mis nõuab inimestega suhtlemist, siis otsisin ka projekte, mis põhinevad inimestega töötamisel. Ja kuna ma teadsin, et lasteaedades ma töötada ei soovi, siis noortekeskus tundus ideaalne valik. Eestisse jõudsin lõpuks, sest sealt sain oma esimese tööpakkumise ja kuna minu jaoks ei olnud riik nii oluline, siis otsustasin selle pakkumise vastu võtta.
Mis ajendas sind just meie noortekeskust oma vabatahtliku töö jaoks valima?
Nagu enne mainitud, siis ma tahtsin teha midagi, mis on seotud inimestega suhtlemisega. Noorsootöö on väga oluline, sest me saame anda noortele koha kus oma vaba aega veeta, sotsialiseeruda ning lasta neil oma loovaid mõtteid teoks teha. Minu jaoks tähendab noorsootöö ka seda, et lapsed ja noored on piisavast iseseisvad, et omaette olla ja vabalt suhelda. Ma soovisin enda jaoks näha, kuidas on olla noorte seltskonnas ja veel nii tihti. On väga vahva näha, et saan noortega suhelda kuigi meie vahel on keelebarjäär.
Kuidas sa end vabatahtliku rolliks vaimselt ja füüsiliselt ette valmistasid?
Noh, ma võin tunnistada, et ma ei ütleks, et ma oma rolli jaoks väga palju ette valmistasin. Teise riiki kolimise osas tundsin end väga hästi. Juba 16-aastaselt teadsin, et tahan aasta kuskil mujal veeta. Ja ma ütleks, et ma olen üsna positiivne ja mulle meeldib tegeleda probleemidega, kui need peaksid tulema. Eelnevalt püüdsin mitte stressi tekitada ega üle mõelda. Muidugi toimusid minu organisatsioonis erinevad veebikohtumised, kus varasemad vabatahtlikud rääkisid oma kogemustest. Üks hea asi on see, et vabatahtlikuna oled sa täiendus meeskonnale, tehniliselt ei tohi sa üksi olla, nii et see annab sellise turvalise tunde.
Milliste väljakutsetega oled vabatahtlikuna silmitsi seisnud ja kuidas oled neist üle saanud?
Ma arvan, et suurimaks väljakutseks on olnud koduigatusus, mis võib väga raske olla, aga mind on väga aidanud inimestega suhtlemine ja tööl olemine. Samuti üritan tihti suhelda oma sõprade ja perega, sest on tore kui on keegi, kellega rääkida. Kuna Lihula on päris pisike ja palju teha siin ei ole, siis on väga hea kui on sõpru kellega aega veeta. Samuti tutvusin ka toredate vabatahlikega, kes elavad Tallinnas ning olen ka neid külastanud. Igapäevaelus võib olla natukene keeruline koduigatsusega tegeleda, aga ma saan alati sellega hakkama.
Kas sul on jagada mõnda meeldejäävat kogemust, mille oled vabatahtlikuna töötades saanud?
Ma ei tea, kas mul ühte kindlat meeldejäävat kogemust on, aga on alati asju ja kogemusi, mis on vahvad ja minu jaoks on väikesed asjad suurema väärtusega. Üks asi, mis on alati armas näha, on see kui lapsed on tõesti õnnelikud mind nähes ja räägivad minuga isegi kui meie vahel on keelebarjäär. 9 kuud on päris pikk aeg ja on võimalus kohtuda nii paljude uute inimestega ning näha uusi kohti. Kindlasti jõuab meeldejäävaid mälestusi veel juurde tulla.
Kuidas sa tunned, et oled oma vabatahtliku kogemuse kaudu isiklikult kasvanud või arenenud?
See on raske küsimus, sest ma tundsin, et olen päris iseseisev juba enne siia tulekut. Ma tunnen, et suudan olla rohkem avatud oma lähedastega, näiteks koduigatsuse ajal suutsin väga hästi teistele väljendada, mida ma tunnen. Varasemalt ma päris nii teinud ei ole. Lisaks oskan rohkem iseenda eest vastutada.
Mis nõu sa annaksid neile, kes kaaluvad samuti minna vabatahtlikuks?
Kindlasti peaksid seda tegema, see on väga hea võimalus näha uusi kohti. Selle kogemusega tekib juurde nii palju uusi mälestusi ja kogemusi ning uute inimestega kohtumist ja uusi sõpru. Lisaks saab ise valida, mis tööd teha ning läbi selle näha, kuidas sinu töö inimestele korda läheb. See on väga hea võimalus näha, milline tööelu välja näeb. Tavaliselt töötatakse ainult 5 päeva nädalas, mis jätab ka väga palju aega muude kohtade avastamiseks ja kui veel olla linnas, saab alati midagi teha koos teiste vabatahtlikega. Muidugi võib olla ka raskemaid katsumusi, aga palju rohkem juhtub häid ja toredaid asju sinu vabatahtliku teenistuse jooksul kui.
Kui rääkida täpsemalt noortekeskuses vabatahtliku tööd tehes, siis noortekeskus on on väga hea koht, saab olla laste ja noorte ümber ja sul on alati võimalus ise oma projekte teha. Meisterdamine, joonistamine, sõbrapaelad jne. Noortekeskuses on nii palju võimalusi ka teisi õpetada tegema asju, mis sulle meeldivad. Lisaks on väga vahva, et iga päev võib tuua midagi täiesti erinevat ja ükski päev ei pruugi olla teisega sarnane. Minu jaoks on ka olulised need inimesed kellega ma töötan ja mul on väga head kolleegid. Kuna mina elan ka väiksemas kohas, siis saan käia kolmes erinevas noortekas abiks.
Kuidas saaksid teised oma vabatahtliku kogemust maksimaalselt ära kasutada?
Lõppude lõpuks on kõik erinevad ja igaühel on oma vabatahtliku teenistuse jaoks erinev mõtteviis ja eesmärgid. Lõppkokkuvõttes seisneb kõik nende asjade tegemises, mida tahtsid saavutada. Sa oled teises riigis, seal ei tunne sind keegi, see on sulle justkui uus võimalus endast välja tulla ja elama hakata. Alati on valikuid ja võimalusi uute inimestega kohtumiseks, aga ka mõneks kultuuriürituseks. Tuleb iseennast kuulata, enda piire kombata, teha täpselt nii palju kui on sinu jaoks mugav ja näha kastist välja. Ja usu mind, sa kohtad nii palju inimesi, kes on nii avatud ja vastutulelikud. Mul on olnud nii palju ilusaid vestlusi eestlastega ja sageli on nad oma riigi ja kultuuri üle tõeliselt uhked ning tahavad seda teile näidata. Lisaks on sul võimalus kohtuda teiste vabatahtlikega ja Eestis on palju Saksamaa vabatahtlikke, keda võin praegu oma sõpradeks nimetada. Nendega saab ringi reisida ja tõenäoliselt on teil mõnikord sarnased väljakutsed, nii et saad nendega rääkida. Lihtsalt ole sina ise ja proovi jõuda eesmärkideni, mille oled endale seadnud enne vabatahtlikku teenistust.
