Juulikuu eelviimase nädalaga lõppes ka selleaastane malevasuvi Lääneranna vallas. Neli nädalat malevasuve, kokku 35 usinat töömesilast, 20 pikka tööpäeva, kokku ca 1700 töötatud töötundi.
II vahetus mis kestis kaks nädalat lõppes juulikuu eelviimasel nädalal. Kaks nädalat elati ühtse perena Lõpe klubis.
Kogunesime Lõpel juba 9-nda juuli õhtul, esimesel õhtul saime lähemalt tuttavaks, sõlmisime kokkulepped, rääkisime lähemalt mis meid kaks nädalat ees ootab ning loomulikult alustasime ka igaõhtuse võrkpalli traditsiooniga. Juba esimesel õhtul nihutasime sujuvalt vaikuse kokkuleppe tunni võrra edasi.
Esimese tööpäeva veetsime Mihklis, kus aitasime maha märkida laadaplatsid, koristasime pastoraadi ning kirikuaeda. Meie esimene ühine lõunasöök, pastoraadi trepiastmetel, see maitses imeliselt. Lõpe kooli kokk Maiu oli meile teinud ahjukartuleid ja kanakastet.
Peale tööpäeva natuke puhkust, õhtusöök ja meie noored vallutasid taaskord mänguplatsid. Õhtuhämaruses istuti veel päris pikalt kohalike noortega terassil ja mängiti kaardimänge.
Teine tööpäev tõi usinad töömesilased Lihula lasteaeda kus puhastasime vanast lakist mänguväljaku atraktsioonid, värvisime lasteaia väravad ja kaevasime lahti lasteaia aia aluse.
Peale tööpäeva ootas meid Lihula noortemajas Rando Kesküla, kes rääkis meile küberturvalisusest, selle ohtudest ja ettevaatusabinõudest.
Õhtul nautisime imelist päikeseloojangut ning loomulikult mängisime pimedani võrkpalli.
Kolmandal tööpäeval õnneks kuskile sõitma hommikul ei pidanud mis tähendas tunnikese kauem magamist. Oma päeva veetsime Lõpel kus lasteaia atraktsioonid said uue värvikihi, liivakasti ümbrused puhtaks ning klubi juurest viiv tee poodi puhtaks. Ursula küpsetas meile pausiks moonirulle, mis sulasid suus.
Peale tööpäeva tuli meile külla Marily Männi Eesti töötukassast, kes viis läbi töötoa karjäärikujundamisest. Mis me õhtul oma vaba ajaga tegime? No muidugi mängisime võrkpalli.
Neljandal tööpäeval ärkasime taas vara, köögitoimkond juba 6.30, sest päev viis meid taaskord Lihulasse kus jagasime grupi pooleks, pooltele ootas ees tööpäev kooli staadionil, teistele aga kultuurimaja ümbruses ja laululava juures.
Lõunasöögi ajaks saime kokku lasteaias kus paljudele meist pakkus Taimi lõunasöök maitserännaku lapsepõlve.
Peale tööpäeva said kõik noored korraks ka koju minna, et kiirelt pesu pesta ja emale-isale tere öelda..
Reede oli meil töövaba kuid käisime hoopiski külas, nimelt oli meid külla kutsunud Raimo Mihkelson kes siinsamas Lõpel peab mahemesitalu. Saime veidike lähemalt näha mesitalu, vurritada ja keerutada mett. Mmmmm, see sulas suus.
Laupäeva hommikut alustasime koogi ja lauluga sest Hannal oli sünnipäev. Ees ootas meid tööpäev Mihkli laadal, kus sel korral olime parkimiskorraldajate rollis. Oli kibekiire tööpäev. Tänu Lääneranna Noortemaleva tublidele parkimiskorraldajatele mahtusid kõik masinad kenasti laada parklatesse ära. Õhtu veetsime Mihkli laada simmanil jalga keerutades.
Pühapäeva hommikul ei saanud me samuti magada, vaja oli ära koristada kõik, mis eelmise päeva laadast maha oli jäänud, üllatusi jätkus. Peale tööpäeva sõitsime üheskoos Pärnu randa- nautima juulikuu kõige soojemat ilma. Ujusime, mängisime rannas palli ja nautisime juulikuu kõige soojemat päeva.
Teise nädala esimene päev oli töövaba, lõpuks ometi puhkepäev. Kuid juba hommikul ootas meid buss millega sõitsime üheskoos Tallinnasse kus külastasime Tallinna lennujaamas asuvat Magnetic MRO-d. Kõigest me siin rääkida ei tohi mida nägime ja teada saime kuid kui palju teist teab miks värvitakse lennukid valgeks? Või millal vahetatakse õhusõidukitel talverehvid suverehvide vastu? Kui sa vastuseid ei tea siis otsi üles mõni malevanoor ja küsi järgi, nemad teavad. Õhtul toimus rebaste ristimine, kus malevarebastest said malevahundid.
Teisipäeva hommikul sõitsime Varblasse, kus meid ootas tööpäev Varbla kooli ja rahvamaja ümbruses. Peale tööpäeva tuli meile külla Kalmer Kärblane Pärnumaa kutsehariduskeskusest, kes rääkis meile tööohutusest. Kas teadsite, et eelmisel aastal registreeriti eestis 3650 tööõnnetust. Ja kõige enam juhtub registreeritud tööõnnetusi just poemüüjatel, üheks põhjuseks ka see, et poemüüjaid on eestis kõige enam. Kõige ohtlikum töövahend on redel. Õhtul mängisime taaskord korvpalli ja võrkpalli.
Kolmapäeva hommikul ärkasime taaskord vara, üheskoos läksime bussiga Lihulasse, kus jagasime end pooleks, pool gruppi Laiküla turbarabasse, teine pool Kõverdama turbarabasse. Meie tööks oli korjata ära juurikad ja kännud. Saime vihma, päikest ja tuult, kuid sellel me tuju langeda ei lasknud. Peale tööpäeva tuli meile külla Eesti töötukassast Kristin Aus kes viis läbi töötoa Karjääriinfo otsingust. Õhtuhämaruseni mängisime samuti oma lemmikmängu, võrkpalli.
Neljapäeva hommikul ootas meid sama teekond, esmalt Lihulasse ja sealt edasi Kõverdamale ja Laikülla. Neljapäeval juba teadsime, et tuleb end valmis panna vihmaks, päikeseks ja tuulteks, riietuse valisime sobiva. Peale tööpäeva Lõpele kus ootas meid lõunasöök ja perekoosolek. Kui juhendajad meile teatasid, et õhtul ootab meid perekoosolek siis oli hirm ja teadmatus sur, kas oleme miski pahandusega hakkama saanud, kuid hoopiski soovisid meie juhendajad meie tagasisidet- kuidas on läinud ja kas meile meeldib. Lisaks palusid välja tuua ühe positiivse ja ühe negatiivse asja. Kusjuures mitte kellelgi ei olnud midagi negatiivset maleva kohta välja tuua.
Reede-meie viimane tööpäev. Taaskord veetsime selle turbarabades. Palgapäev. Õhtul kutsus Kristel meid endale külla,tegime sauna mõllasime basseinis ja tegime grilli. Töönädala pidulik lõpp. Ja muidugi jõudsime veel ühekoos teha viimase piljardimängu, võrkpalli ja korvpallimängu.
Ees ootas veel laupäevane koristus ja kallistused ja maleva lõpp.
Lääneranna Noortemalevat toetab Lääneranna Vallavalitsus, AS Põlluvara, Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet.
