Eliise Tiidussalu
Lääneranna noortekeskuse noorsootöötaja
Toimetus
Lääneranna Noorteportaalini jõudis Changemakers ettevõtlusprogrammi eestvedaja Erkki Kubberi arvamuslugu. Changemakers ettevõtlusprogramm on tegutsenud nüüdseks juba neli aastat. Changemakers programmi visiooniks on jõuda miljoni nooreni, mistõttu korraldatakse programmi raames terve kooliaasta kestvaid ettevõtlikkuse kursuseid ning Eesti suurimaid noorteprogramme. Programmi käigus üritatakse luua positiivset muutust maailmas.
Loo autori Erkki Kubber on kirjutanud, et teda iseloomustab mõte, et 1% parem iga päev teeb meid aastas 37x paremaks. Samm-sammu haaval jookseb ta ka maratone ning tegeleb investeerimisega. Erkki on käinud neli aastat USA-s 4 Southwestern Advantage´i programmi raames müümas hariduslikke raamatuid ning lisaks meeldib talle väga lugeda ning teha elamusi enda bucket listist, jagab Changemakers oma kodulehel.
Ise kirjeldab Erkki end oma kodulehel kui igavest õppijat, kes loeb regulaarselt ja igavesti ning on konstantne enesearendaja, et saada päev-päevalt ikka paremaks, lähemale iseenda paremale versioonile, olemaks professionaalne inimene.
Erkki Kubber
Eestvedaja
Changemakers
Katkine vundament
Mul on üks sõber. Nimetame teda Peetriks. Ta töötab avalikus sektoris, koolis õppis hästi. Ta on töökas, mõtleb tulevikule ja tal on head suhted enda lähedastega. Ent praeguseks, olles alles enda karjääri alguses, on ta juba põlenud läbi juba mitu korda ja ta enesekindlus on olematu.
Kuidas see võimalik on?
Martin Seligman enda raamatus Flourish räägib sellest kuidas väga palju treenitakse ja õpetatakse meile seda kuidas edukalt karjääri teha. Samal ajal aga seda kuidas elada õpetatakse palju vähem.
Tööd teeme nii umbes kaheksa tundi päevas, mõni tunduvalt rohkemgi. Elame me aga 24/7/365 ja oma murede ei pääse kuskile. Kui töö enam ei meeldi, siis saab lihtsalt vahetada töökohta, luua enda ettevõtte või olla töötu. Kuid mida teha siis kui olen ennast alt vedanud ja ei oska endaga hakkama saada. Elus edukaks olemiseks pole tegelikult palju vaja. Rory Vaden enda raamatus Take the Stairs räägib paarist baaspunktist mida katta – uni, toitumine, trenni tegemine.
Tarmo Pungas uuris enda uurimistöös seoses uneharjumustega Reaalkooli õpilasi.
Uuringust selgus, et juba koolieas magavad liiga vähe tunde 50% uuritutest. Põhjuseid on erinevaid – küll on ajakava väga tihedalt sisutatut ja ei jää aega magamiseks, küll on lihtsalt teadlikkus madal selle olulisusest. Reaalsus on aga see, et see mis on üks elu kõige olulisemaid komponente jääb tahaplaanile. Justkui otsid kokku parimad telliskivid millega maja seinad tugevad teha, aga vundament on saepurust. No proovi sa nii seinasi püsti saada.
Seega, first things first. Uni on ja jääb üheks kõige olulisemaks nurgakiviks meie elus. Olgu selleks siis seitse tundi või kaheksa-üheksa tundi, täis tuleb need saada. Matthew Walkeri oma raamatus Why we sleep räägib une osas sellest, et lisaks piisavale hulgale on vaat, et ehk olulisemgi, une regulaarsus. Minna samal ajal magama ja samal ajal ärgata. Tean endagi puhul, kuidas see edukalt toimib.
Teine oluline nurgakivi on toitumine. Kui auto vajab liikumiseks kütust, siis inimene vajab toitu. Kui süüa ebatervislikult, või halvemal juhul üldse mitte süüa, siis hakkab see ka enesetunnet mõjutama – halb on olla, jõuetus, mõte töötab aeglasemalt jne. Lühidalt – sa oled see, mida sa sööd.
Kolmas osa vundamendist on trenn. Selle mõõdukas koguses tegemine tõstab meie immuunsüsteemi tugevust, parandab väljanägemist ning annab energiat juurde. Optimaalne on teha trenni 3-4x nädalas, 30-60 minutit. Selle juures nõuab trenn keskmiselt vaid kolm tundi 112. tunnist, mis nädala jooksul ärkvel oleme.
Tegelikult on võimsa maja ehitamiseks lisaks vundamendile veel tarvis tugevaid seinu, Eesti kliimas head soojustust, korralikku katust ja kindlasti paljut veel. Hea elu jaoks tasub lisaks korralikule unerežiimile, toitumisele ja trennitegemisele lisada kindlasti nimekirja ka enda vaimu treenimine (olgu selle vahendiks siis raamatute lugemine, podcastide kuulamine, blogide lugemine või muu), mediteerimine, aja-, finantside -ja eesmärkide planeerimine, kogukonnas aktiivne olemine jpm.
Tegelikult läheb ka Peetril hästi. Ühel ilusal hetkel taipab ta, kuidas uni, toitumine ja trenn on ta elus olulised ja ta keskendub piisavalt sellele, et hoolitseda enda heaolu eest ning alles seejärel ülejäänule.
