Triinu Pikkmets
Tallinna Kunstigümnaasiumi X klassi õpilane
Noortetoimetus
Kertu Kangur on 15-aastane aktiivne Lääneranna valla noor, kelle päevakavasse mahub palju. Ta kuulub Lääneranna Noortevolikogusse, lööb kaasa Lääneranna Noorteportaali noortetoimetuses ning just tänu tema panusele on toimunud nii mõnigi noorteprojekt. Lääneranna noortetoimetus uuriski Kertult, millega ta tegeleb ja kuidas ta seda kõike jõuab.
“Kertuga on selline tore lugu, et on au olnud näha tema kasvamist arengut, naeru, nuttu, laulu ja juttu.”
“Ka ise olen koos temaga kasvanud ja õppinud. Ta on kui armas lilleke, kes on õide puhkemas ja järjest uusi õisi avanedes saavutusi noppides. Ta on väga hea oma aja planeerimises – ja ta jõuab palju! Mis kõige tähtsam – kui ta midagi alustab, siis teeb ta seda pühendatult ja lõpuni välja. Mulle meeldib Kertu puhul väga, et ta ei karda küsida, arutleda ja ta on väga tähelepanelik ning koostööaldis. Tal on tahe ja motivatsioon, tema sõnad: „Teeme ära!” kõnelevad just tema eest. Kertu peale võib kindel olla, see, mis käsile võetud, saab tehtud. Mina olen igal ajal valmis temaga kaasa lööma. Olen kindel, et tema tulevik tuleb helge, ootan pikisilmi kohtumist Kertuga ka aastate pärast.” – Kristel Rohumägi
Mis oli kõige esimene huviala, millega tegelema hakkasid? Miks? Mida see Sulle andis?
7-aastasena läksin tantsima Ainolasse, sest olin väga liikuv laps ja ei suutnud kohal püsida. Kokku tantsisin seal viis aastat. Tantsimisest kujunes minu viis oma energiat väljendada. Lisaks olin läbi aastate näinud televisioonis ja meedias imelisi baleriine ning tantsjaid, kes olid mulle tõeliseks eeskujuks. Sellest tulenes minu tung ja soov, et ma tahan ka just sama teha. Kahjuks pidin aga lõpetama, sest aega jäi väheseks ja õppimine kippus kannatama. Just tänu tantsimisele olen saanud väga palju kogemusi, kontakte ja tuttavaid ning neid nii trennidest kui esinemistelt.
Millised on Sinu suhted tantsimisega praegu ja kas plaanid jätkata ka tulevikus?
Siiani armastan tantsimist, aga mul tõesti ei ole kuskil seda teha, peale aastas korra Lihulas toimuval tantsulaagris. Lisaks ka oma toas, vahepeal… Tean aga seda, et tulevikus tahan õppida kehakultuuri. Kaalun saada kas tantsu- või eratreeneriks või hoopiski kehalise kasvatuse õpetajaks. Edasi tantsima lähen ma ka kindlasti kunagi taaskord, aga kuhu, mida ja millal, seda näitab aeg.
Millega oled lisaks tantsimisele tegelenud?
Olen õppinud viiulit. Kõigepealt Pärnu Kunstide Majas, siis Lõpel kohaliku muusikaõpetaja Gunnari juures, seejärel Lihula Muusikakoolis ja nüüd õpin edasi vabaklassis. Kokku olen viiulit õppinud umbes viis aastat.
Viiendas klassis liitusin ka 4H organisatsiooniga. Tänaseks olen ka meie klubi president. 4H-sse läksin eelkõige oma venna tõttu, kes juba 4H klubisse kuulus. Tahtsin samuti ühendusse väga sisse saada. Üksnes sissesaamine ja ootamine võttis aega kaks aastat, kuid ma ei andnud alla. Klubisse saab alates viiendast klassist ja kui minu vend, kellega mul kaks aastat vahet on sisse sai, olin mina alles kolmandas klassis.
Meie klubi presidendiks hakkasin seetõttu, eelmine president lahkus ja tundsin, et tahaksin ise aktiivsem olla. Kuna olin sobiv kandidaat, osutusin presidendiks. Lisaks olen Pärnumaa 4H noorteaktiivi liige.
Räägime nüüd Lääneranna valla noortevolikogust. Kuidas Sa sinna sattusid?
Volikogu vabaliikmeks astusin eelmise aasta augustis ja läksin sinna puhtalt seetõttu, et nägin sotsiaalmeedias kuulutust- Noortevolikogu vabaliikmeks astumise ankeeti jagati Facebookis. Täitsin selle ära ning mõtlesin, et mis seal ikka, vaatab, mis saab. Kohe peale esimesele koosolekule minemist sai minust vabaliige. Tänaseks päevaks olen väga õnnelik, et volikogu tegemistega liitusin, sest olen saanud toredad ja lahedad tuttavad.
Kuidas leidsid endas tugevuse tegeleda miljoni asjaga, säilitada oma positiivsus ja eneseusk?
See ei ole mulle eriti raske tegeleda paljude eri asjadega. Mina arvan, et see tuleb sellest, et elan maal, kus tuleb teha kogu aeg midagi. Lisaks on mul väga tore ja toetav ema, kes on alati soovinud, et erinevate asjadega tegeleksin ja leiaksin selle, mis mind huvitab. Positiivsuse ja eneseusuga on nii, et ka minul on olnud väga raskeid aegu. Paar aastat tagasi sain abi psühholoogilt, kes mind palju minu enesehinnangu osas aitas. Minu elus on olnud ka faas kui mul oli sügav depressioon, kuna üks lähedane ütles mulle halvasti ja see puudutas mind hingepõhjani. Kuid ükski mu sõber ei teadnud sellest ja väga valus oli seda enda sees hoida. Tänu sellele kogemusele, olen õppinud ennast armastama ja olema see, kes olen. Kõige suurem katsumus selle juures oli aru saada, et teiste arvamus ei loe. Oled sina ja kui kellelegi miski sinu juures ei meeldi, on tegelikult nende probleem.
Oled aktiivne Lääneranna Noorteportaali noored.laaneranna.ee noortetoimetuse liige. Räägi meile sellest täpsemalt.
Alustame sellest, kuidas ma sinna üldse sain. Karantiini ajal oli meil videokõne Zoomis, kus rääkisime portaali loomisest. Alguses mõtlesin, et aitan sotsiaalmeedias postitusi teha, plakateid kujundada, aga sellest arenes edasi idee intervjueerida Lääneranna vallavanemat, mille ka teostasime. Vallavanem on justkui oma inimene. Peale intervjuud tuli mulle järjest ideid juurde, kellega veel midagi sarnast teha soovin.
Nüüd mul üks intervjuu on ootel, lisaks vallavanemale intervjueerisin AG-d, kirjutasin malevas blogi ja tegin pilte.
Millega sa veel tegeled? Mis on Sinu huvid vabal ajal?
Kooli ajal käisin jõusaalis, nüüd käin Kangoo Jumps trennis. Olen veidi tegelenud ka laulmisega. Käisime 4H kooriga laulupeol ja laulsin ka kooli bändis. Olen ka noortekeskusega tegelenud. Korraldan üritusi, kirjutan projekte. AG käis minu korraldatud peol, Lõpe noorteka esimesel sünnipäeval, mille korraldasin klubi juhataja/noorsootöötajaga koostöös. Saime AG sinna esinema ja ta kinkis mulle enda merchi (logoga pluusi).
Mida tahaksid teistele noortele öelda julgestuseks, inspiratsiooniks?
Kindlasti seda, et palun ärge jääge enda murega üksi, otsige keegi lähedane keda usaldate, olgu selleks sõber, õpetaja või psühholoog. Jagatud mure on kergem ja võin enda kogetu põhjal öelda, et nii on PALJU lihtsam. Muidugi naeratage! Kasvõi üks naeratus päevas teeb tuju palju paremaks. Pean ka ära märkima, et kui oled korraldamas mõnd üritust, sündmust, koolitust või on sul mõni hea idee, mis vajaks teostust, siis räägi noorsootöötajatega. Nad aitavad ja palju saab tehtud. Ma ütlen, see saab tehtud!
Mida ütleksid nooremale endale? Sellele, kes veel polnud 4H klubi president ja veel ei tegelenud nii paljude asjadega.
Ütleksin nooremale endale, et palun ära muuda midagi, sest ainult nii jõuad sa sellesse punkti, kus praegu olen. Ja see tee, mille ma olen läbi käinud, on künklik, aga seda väärt. Ma ei muudaks midagi väiksema enda juures, sest tean, et lõpuks jõuan siia, lähen siit veel edasi ja ma loodan, et kõrge lennuga.
