“Ründamine on nõrkuse tunnus.” – Ilmar Raag/ režissöör
Väärkohtlemine on piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine.
Väärkohtlemine on füüsilist ja psüühilist heaolu alandav käitumine, mis seab ohtu laste ja noorte eakohase arengu ja tervisliku seisundi.
Emotsionaalse väärkohtlemisega tekitatakse pingeseisund, mis võib põhjustada noore emotsionaalsele arengule raskeid või pöördumatuid kahjustusi. Emotsionaalne väärkohtlemine lapse kohtlemine väärtusetu, ebaadekvaatse, mittearmastatu ja -vajatuna.
Füüsiline väärkohtlemine on tahtlik füüsilise jõu kasutamine, mis võib põhjustada noorele kergemaid, raskemaid või eluohtlikke füüsilisi ja psühholoogilisi kahjustusi.
Seksuaalne väärkohtlemine on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme tõttu on lapsega vastutus-, usaldus- või võimusuhetes.
Aina enam pannakse seksuaalkuritegusid alaealiste suhtes toime virtuaalmaailmas. Enimlevinud juhtumite puhul ei ole teisel pool ekraani suhtlev inimene see, kes ta väidab end olevat. Sageli meelitatakse alaealiselt välja alasti fotod, mõni videosalvestus või muu kompromiteeriv info ja kui ohver edaspidi suhtluspartneri nõudmisi ei täida, ähvardatakse see avalikustada. On ka juhuseid, kus vestluspartner teeb kohe esimesel veebikontaktil konkreetse üleskutse veebiseksiks vms.
Kõige tõenäolisem on alaealistel veebikuriteo ohvriks langeda just nendel veebilehtedel, mida noored ja lapsed kõige enam külastavad ehk suhtlus- ja mänguportaalides.
Murebaromeeter– mille järgi saab igaüks hinnata, kas lapse seksuaalkäitumine on tema arengule vastav või peaks oleme tähelepanelik ja last aitama. Videos räägib psühhoterapeut Lemme Haldre sellest, milline on mingis vanuses lapse eakohane käitumine ja millal peaks sekkuma.
Hooletussejätmine on vanema, vanema elukaaslase, vanavanema jm lähisugulase või seadusliku hooldaja kohustuste mittetäitmine noore füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu eest hoolitsemisel, see võib kahjustada noore eakohast arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Kindlasti kahjustab noort ka teiste pereliikmete vahelise vägivalla nägemine ja kuulmine.
Lapse kehaline karistamine on vägivalla vorm, mida määratletakse kui karistust füüsilise jõu kasutamisega ning mille eesmärk on tekitada valu või ebamugavust lapsele (isegi kergemat laadi).
Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või kuulmine on samamoodi noort kahjustav kui otsene vägivald noore suhtes, seega tuleb pidada perevägivalla tunnistajaks olemist ka noore väärkohtlemiseks. Vanemad arvavad sageli, et kui lapsed ei kuule ega näe toimunut, siis nad vägivallast teada ei saa ja see neid ei mõjuta. Tegelikult on nii, et mitte üksnes vägivallajuhtumi juures olemine või kõrvalt toast kuulmine ei mõju halvasti, vaid ka vigastustega ja muserdatud vanemate nägemine ning pingelise õhkkonna tajumine kodus.
Teata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, hädaabinumbril (politseisse) 112 või lasteabitelefonil 116 111 (www.lasteabi.ee).
Lasteabitelefon 116 111 töötab üle-eestiliselt ööpäevaringselt ja kõned on kõigile helistajatele tasuta ja anonüümsed. Oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud lastega ja noortega, neid puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast.
Veebikonstaabli poole pöördu siis, kui tahad teatada internetikeskkonnas toimunud seksuaalsest või muust väärkohtlemisest, oled sattunud kiusamise või ahistamise ohvriks, soovid politseilt nõu, sul on küsimusi seaduste kohta või tahad saata politseile vihjet, kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all.