Maailmas on palju asju ja tegevusi, millest võib sattuda sõltuvusse. Sõltuvus puudutab meid kõiki. On väga vähe inimesi, kes võivad öelda, et nad ei ole sõltuvuses mitte millestki- ei ühestki ainest, ei ühestki tegevusest. Sõltuvus on haigus nagu teisedki haigused, kus mõni meie organ on kahjustatud.
Sõltuvus on meeleolu muutva aine korduv kasutamine või tegevuse tegemine, ilma selle üle kontrolli omamata või neuroloogiline kahjustus, mis viib sellise käitumiseni.
Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel.
Potentsiaalselt sõltuvust tekitavate nähtude hulka kuuluvad peale narkootikumide ja alkoholi ka töö, hasartmängud, toit, sport, poodlemine ehk ostuhullus, seks, televisioon, arvutid ja internet. See nimekiri pole kindlasti ammendav. Arvatavasti on võimalusi niisama palju, kui on olemas potentsiaalseid naudinguid.
Sageli kasutatakse keelatud uimastitest rääkides sõna „narkootikumid“. Uimastid on ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Igal uimastil on kõrvalmõjud, sageli kahjulikud ja pöördumatud. Nende tarvitamine võib tõsiselt kahjustada tervist. Mitmed terviseprobleemid võivad tekkida alles aastaid hiljem pärast uimastite tarvitamist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda üha uuesti ja uuesti kogeda. Kui enam ilma uimastiteta hakkama ei saa, on tekkinud sõltuvus ehk narkomaania.
Lisaks tervise rikkumisele tuleb narkootikumidest veel palju muud halba. Narkootikumide tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib hulgaliselt probleeme – täitmata kohustused, võlad, masendus ja valetamine, sõbrad keeravad selja, sekeldused politseiga.
Paljud endised narkosõltlased on hiljem tunnistanud, et kahetsevad väga narkootikumidele raisatud aastaid. Narkootikumide mõju all kaob enesekontroll ja inimese käitumine muutub. Narkouimas on sooritatud võikaid kuritegusid, jäädud ilma oma parimatest sõpradest ja tehtud uskumatuid nõmedusi Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul – kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas ja pole teada, millega seda segatud on; et uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga.
Nõelte, süstalde ja muu süstimisvarustuse jagamisel on suur oht nakatuda näiteks HIVsse, B ja C hepatiiti ehk kollatõppe jne. Süstimine kahjustab tõsiselt veene. Lisaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav. Taoline noorusaja süüdimatus võib hiljem kujuneda tõsiseks takistuseks näiteks reisimisel, sest paljud riigid keelduvad sellistele inimestele viisade andmisest. Uimastitega seotud kriminaalkaristusest võib saada ka komistuskivi töökoha valikul.
Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD).
Loe lisaks kuidas narkootikumid meid mõjutavad: https://www.narko.ee/
Toksikomaania on haiguslik tung lenduvate ainete nuusutamiseks ja sissehingamiseks, eesmärgiks on uimastava või meeleolu tõstva efekti saavutamine.
Mürgine kodukeemia, mille kasutamine on väga ohtlik. Igal kodukeemia ainel on oma nimi. Kasutatakse liime, lahusteid, gaase. Kahjulik, kuna liimid ja lakid on väga mürgised, nende sisse hingamine on kehale väga kahjulik. Tihti surevad inimesed mürgise kodukeemia kasutamise tagajärjel; paljudel kasutajatel läheb süda pahaks, tekib tugev peavalu ja nad võivad muutuda agressiivseks; kasutajad tunnevad tugevat peapööritust, nad võivad ootamatult kukkuda, auto ette tuikuda või muud moodi ennast vigastada; pidevatel kasutajatel tekivad pöördumatud ajukahjustused; mõned tarvitajad lämbuvad plastkotis, millest liimi hingatakse; mõned kasutajad on minestanud ja siis omaenda okse sees uppunud.
Kleptomaania ehk vargustõbi on haiguslik vastupandamatu tung midagi varastada. Sundkäitumine, psüühikahäire- kusjuures varastamise juures puudub materiaalse kasu saamise motiiv. Ülekaalukalt kannatavad sellise kiusatuse all naised. Varastamise hetkel tunnevad nad naudingut, näiteks võib majanduslikult kindlustatud isik varastada kustukumme, odavaid pastapliiatseid. Kleptomaania ei ole nii sügav psüühikahäire, see ei vabasta vastutusest oma tegude eest.
Kleptomaania võib intensiivistuda näiteks pingelistel eluperioodidel või peale psüühilist traumat.
Püromaania ehk süütamismaania on vaimne häire, mille all kannatavad isikud tekitavad või üritavad korduvalt tekitada tulekahjusid sellest saadava naudingu tõttu. Püromaani haarab enne süütamist ebatavaline pinge ja rahutus. Pingelangus koos omapärase õnnetundega saabub lahvatanud leekide nägemisel. Püromaanile pakub samuti naudingut askeldada tulekahjut kustutama saabunute hulgas. Mitmetel puhkudel ongi püromaanid sattunud just seetõttu kahtluse alla ja hiljem oma teo ka üles tunnistanud.
Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei teadvusta seejuures, et tubaka puhul on tegemist siiski uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada. Tubakatoodete tarbimine võib tihti tunduda ohutuna, sest tervisekahjustused ei ole kohe nähtavad, vaid tekivad alles aastate pärast.
Kui noorel on suitsust kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et suits leevendab stressi. Tegelikult on suitsetamine pigem stressi põhjuseks. Suitsetamine lihtsalt vähendab pinget ja ärritust, mis tekib sõltuvuses oleval inimesel, kes ei ole tükk aega suitsetanud.
Enne kui hakkad suitsetama, mõtle selle peale, miks sa seda teed. Kas suitsu süütamisega allud sa tegelikult tubakareklaamile, sõbra pealekäimisele, või oled lihtsalt uudishimulik? Uudishimu selle kohta, mis see suitsetamine õigupoolest on, saab rahuldada ka seda ise proovimata. Jälgi kasvõi mõnda tuttavat inimest, kes on suitsetanud pikemat aega. Mõtle oma tegelike soovide peale – kas olla ise oma otsuseid tegev inimene, kes väärtustab oma tervist või nikotiinisõltlane, kelle tervist ja käitumist määrab sigaret.
Hasartmängimine on atraktiivne meelelahutuse vorm, milles on ühel või teisel moel kätt proovinud väga palju täiskasvanud inimesi. Soov võita läheb üle pidurdamatuks hasardiks. Mängurlus tekib inimese soovist võita ja sellest rahulolutunnet saada. Raha võitmine võib tihti tekitada inimestes rahulolutunnet ja ka tugevat mõnutunnet – nagu narkootikumi tarvitades.
Kõige populaarsemad ongi nendest variantidest küberseks ja suhted ning online- mängurlus. Kindlasti on nendel sõltuvuse vormidel ka riskifaktorid, mis võivad mõjutada igapäevaelu ja ka tervist.
Suur probleem on ka see, et umbes 50% inimesi onlines valetavad oma vanuse, kehakaalu, töö, perekonnaseisu või soo kohta. Kui online sõpradega kohtuda ja reaalses elus inimene ei sobi kokku online-persooniga, võib see tuua kaasa sügava emotsionaalse pettumuse.
Kindel ohu märk on see, kui kooliasjad hakkavad tegemata jääma sellepärast, et istutakse vaid arvuti taga.
Liigsele arvuti kasutusele viitavad – enesessetõmbumine; soovimatus lõpetada töö või mängimine arvutis, ei märgata või ignoreeritakse väliseid sündmusi, ärritus sunnitud arvutist eemaldamise korral, pidev soov minna arvuti taha, koduste tegevuste, õppetöö kohustuste unustamine ja selle asemel arvutimängud, hoolimatus oma tervise, hügieeni ja une suhtes seoses pikaajalise viibimisega arvutis, huvi kadumine kõige muu vastu peale arvutis olemise.
Oluline on meelde jätta, et kui ise ei tule toime, siis tuleb pöörduda spetsialisti vastuvõtule ja probleemiga tuleb tegeleda KOHE, edasi ei tohi midagi lükata.
Kui sul on mõni lähedane, kellel kahtlustad sõltuvust, võib sul olla keeruline roll tema aitamisel. Sõltlasi ei saa aidata, kui nad ise ei taha ennast aidata. Kõige peamine on sõltlasel tunnistada oma probleemi ja siis alles saate koos selle vastu midagi ette võtta. Kui sõber on oma probleemi tunnistanud, kinnita talle, et sõltuvus on haigus ja sellest on võimalik vabaneda. Peaaegu iga sõltuvuse vastu leidub meditsiiniline abi, nõustamine ja teraapia! Ja need aitavad! Tee oma lähedasele ettepanek kohtuda arsti või nõustajaga. Mine temaga kaasa ja ütle, et oled valmis teda toetama, kui selleks peaks vajadus tekkima. Kui sulle tundub, et su lähedane võib olla eluohtlik endale või kellelegi teisele, pead sa pöörduma spetsialisti poole isegi siis, kui ta on palunud seda mitte teha. Kui tunned, et soovid nõuannet, siis võta julgelt ühendust lasteabitelefoniga 116111.