Keha areng

Murdeiga

Kõik inimesed on loodud sellisena nagu nad on ja see ei ole selliselt põhjuseta – iga inimene on väärtus!

Murdeeas kehaga toimuvad muutused on küllalt kiired ja sellega harjumine on üksjagu keeruline. Murdeea lähenedes tajutakse tihti vaistlikult, et toimetulek lähenevas tunnete keerises sõltub sellest, milline hoiak on inimesel iseenese suhtes. Mida tähendab tunda end naisena või mehena? Kui muutusse suhtuda positiivselt, siis ei kardeta oma keha tundma õppida ja murdeiga möödub normaalsete tõusude ja mõõnadega. Mida tervem ja turvalisem on seksuaalne areng, seda iseseisvam ollakse. Mida ebameeldivamana tajutakse uut, seda muutlikum ja vastuvõtlikum ollakse välistele “halbadele” mõjutustele.

Erinevus ongi normaalsus!

Tänapäeval tekitab segadust ja ebakindlust kehakultus ja „ideaalkeha“ kummardamine, mida iga päev filmidest ja ajakirjadest tulvab. Igasugune naha-, juukse- ja silmavärv, erinevad kehavormid on omamoodi ilusad, ehk “ilu on vaataja silmades!”

Ideaalset keha ei ole olemas!

Selle asemel, et vaevata end püüdega olla võimalikult ideaalilähedane, oleks mõistlik võtta rohkem aega selleks, et oma kehaga “sõbraks saada”, õppida seda tundma ja aru saama, kuidas ta töötab ja millest ta märku tahab anda. Selleks on vaja piisavalt endaga oleku aega, turvalist ruumi ja peeglit!

Murdeea algus

Murdeea muutuste saabumise vanus on eri inimestel erinev. Tüdrukute murdeiga algab enamasti 8. ja 13. eluaasta vahel, poistel 9. ja 14. eluaasta vahel. Seega poiste puberteet algab tavaliselt aasta kuni kaks pärast tüdrukute puberteedi algust. Seetõttu võib juhtuda, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud.

Paar aastat enne murdeea muutuste ilmnemist tekib ajus teatud hormoonide eritumine, mis käivitab suguhormoonide tootmise suguelundites. Naissuguhormoonide ehk östrogeenide toimel algab tüdrukutel suguelundite ja rindade kasv, munarakkude küpsemine munasarjas ja menstruatsioon. Meessuguhormoonide ehk androgeenide toimel algab poistel suguelundite kasv ja seemnerakkude küpsemine munandites. Veel enne suguelundite arengut hakatakse neerupealistes tootma nii poistel kui tüdrukutel meessuguhormoone, mille toimel tekib nii poistel kui tüdrukutel suguhormoonidest sõltumatult karvakasv kaenlaalustes ja suguelundite piirkonnas ning mõnikord varase murdeea tunnusena ka akne. Testosteroon tekitab seksuaalset iha, poistel mõjutab see koos ajuripatsi kasvuhormooniga pikkuskasvu ja lihasmassi arengut.

Seega on tüdrukutel arengu käivitajaks nii nais- kui meessuguhormoonid; poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, kuid lisaks leidub mehe kehas ka naissuguhormoone, mis on vajalikud luustiku arenguks. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise, samas on nii poiste kui tüdrukute arengus palju sarnasusi. Suguhormoonide tootmine ja toime tüdrukutel ja poistel toimub sarnaselt ning ka enamik muutustest on sarnased või samasuguse tähendusega. Nii näiteks tähistab nii menstruatsioonide algamine tüdrukutel kui ka seemnepursete tekkimine poistel seda, et mõlema kehas on hakatud tootma sugurakke. Nii poistel kui tüdrukutel tekib kehal karvakasv, kuigi poistel on see tugevamini väljendunud. Ka häälemurre, mis on selgelt märgatav poistel, toimub ka tüdrukutel – see on tingitud häälepaelte, kõrikõhrede ja -lihaste kasvust, mis toimub mõlemal.

 

Hormoonaalsed muutused

Hormoonid võivad teismelist ühel hetkel teha ääretult õnnelikuks, järgmisel kurvaks. Sellised nn. hormoonisööstud on nii teismelistele poistele kui ka tüdrukutele väga iseloomulikud. Samu hormoone, mida toodab keha, saab toota ka kunstlikult. Kaks kunstlikult toodetud hormooni, östrogeen ja progesteroon, sisalduvad ka rasestumisvastastes pillides.