Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Ilmselt juba tead, et koolis käimine on Eestis kohustuslik kuni põhikooli lõpuni või kuni 17-aastaseks saamiseni. Pärast põhikooli on sul võimalus õpingutega jätkata gümnaasiumis, kutsekoolis või kutsekeskkoolis.
Kutse- ja kutsekeskkooli puhul kaalu kindlasti töökohapõhist õpet. Töökohapõhine õpe ehk õpipoisi õpe on kutseõppe vorm, mis toimub kooli, õpilase ja ettevõtte koostöös. Selle puhul möödub kolmandik õppeajast koolis ja kaks kolmandikku aga ettevõttes, millest võib tulevikus saada sinu tööandja. Sellise õppe käigus omandad ameti oma ala professionaalide juhendamisel, lähtudes just neist vajadustest, mida võimalik tööandja vajab.
Kutse- ja kutsekeskkooli puhul kaalu kindlasti töökohapõhist õpet. Töökohapõhine õpe ehk õpipoisi õpe on kutseõppe vorm, mis toimub kooli, õpilase ja ettevõtte koostöös. Selle puhul möödub kolmandik õppeajast koolis ja kaks kolmandikku aga ettevõttes, millest võib tulevikus saada sinu tööandja. Sellise õppe käigus omandad ameti oma ala professionaalide juhendamisel, lähtudes just neist vajadustest, mida võimalik tööandja vajab.
Pärast gümnaasiumi lõppu võid jätkata kutseõppes või astuda kõrgkooli.
Kutseõpe sobib paremini noortele, kellele sobib pigem praktiline tegevus ja kõrgkoolid noortele, kellele sobib rohkem teooria. Aga kindlasti ei ole see rusikareegel. Mitmed erialad sisaldavad endas mõlemat ning samuti võib kõrgkooli minna pärast kutsehariduse omandamist.
Kõrgkooli õpet ja kutseõpet eristab näiteks veel rühmade suurus. Kui kõrgkoolis üldjuhul üliõpilasi nimepidi ei tunta, siis kutsekooli väiksemas rühmas küll. Samuti on erinev õppijalt nõutav ettevalmistus. Kõrgkooli puhul on suurem vastutus iseendal ning tehakse pigem iseseisvat uurimistööd, samas kui kutsekoolis nõutakse regulaarselt kodutööde täitmist.
Kõrghariduse omandamist saad alustada peale keskkooli rakenduskõrgkoolis, kus on suurem osakaal erinevatel praktikatel, või siis näiteks bakalaureuseõppes, kus on suurem osakaal teooriaõppel. Pärast rakendusliku kõrghariduse või bakalaureusekraadi omandamist saad jätkata õpingud magistriõppes, seejärel juba doktoriõppes.
