Selleks on väga hea võimalus teha projekt. Olgugi, et erinevatel rahastusprogrammidel on erinevad suunad, saab projektide ideede väljatöötamisel kasutada sarnast ülesehitust. Meelsasti tulevad Sulle appi Lääneranna noorsootöötajad, kuid alati on hea end veidi kurssi viia, mida üks projekt endast kujutab.
Projekt oma olemuselt on kavandatud tegevuste kogum ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.
Projekti määratlus paneb paika kogu projekti olemuse ning vajab põhjalikku süvenemist ja läbi mõtlemist. Noorel on alati lihtsam planeerida tegevusi ja ajakava, kui projekti vajalikkust ja soovitud tulemusi lahti mõtestada. Praktikas tuleb projekti planeerimisel tihti ette, et alustatakse tegevustest ning alles projekti taotluse kirjutamisel hakatakse analüüsima. Miks on tekkinud vajadus neid tegevusi ellu viia või neid vahendeid soetada? Mis probleem on selle taga peidus? Mis seda on põhjustanud? Probleem pole siinkohal mure, vaid ülesanne, mis vajab lahendamist.
Näiteks noored tahavad osta külakeskusesse piljardilauda. See tegevus saab olla vahendiks projekti eesmärgi saavutamiseks mitte aga eesmärk ise. Ometi on see vajadus kuidagi tekkinud – noortel pole piisavalt mitmekülgseid võimalusi vaba-aja veetmiseks, lähim piljardilaud asub 20 km kaugusel jne.
Seega projekti määratlemist tuleb alustada hetkeolukorra ja probleemi kirjeldusest.
Nüüd, kui on olemas põhjalik ülevaade projekti vajadusest, saab mõtteid lennutada, mida saaks projekti raames teha probleemi lahendamiseks ning püstitada eesmärk või eesmärgid.
Eesmärk väljendab lõpp-punkti kuhu konkreetse projekti lõpuks jõuda tahetakse. Oluline on, et ei unustata, et eesmärk ei ole tegevus või tegevuste loetelu!
Spetsiifiline – Arusaadav ja tulemusele suunatud. Mida? Kuidas? Miks?
Mõõdetav – Millest saad aru, et oled eesmärgini jõudnud?
Ajastatud – Mis ajaks on eesmärk täidetud?
Realistlik – Saavutatav ega jää vaid unistuseks.
Täpne – Sõnastada täpselt, ei valgu laiali.
Näiteks: Projekti eesmärk on tõsta kogukonna jätkusuutlikkust läbi noortele sobiva kodulähedase keskkonna arendamise uute võimaluste loomisega vaba-aja veetmiseks 2021 aasta lõpuks, et suurendada noorte kooskäimist ja seeläbi omaalgatuste tekkimist.
Projekti tulemused ehk väljundid on projekti lõpuks sihtrühmale loodud väärtused, tooted või püsivat muutust tagavad tingimused. Milline on projekti elluviimise tagajärjel kujunenud olukord võrreldes algtasemega? Kuidas projekti tulemuste saavutamist mõõdetakse või tõendatakse? Viimase puhul näiteks: 2 piljardimängu õpituba, 30 iga nädal külakeskust külastavat noort, üks rahulolu uuring, 2 noorte omaalgatuste elluviimise võimalusi tutvustavat infotundi vms.
Projekti mõju peab jätkuma ka pärast selle lõppemist ehk tagatud peab olema jätkusuutlikkus. Milliseid tegevusi selleks planeeritakse?
Head projekti ei hoita salajas! Oluline on läbi mõelda, kuidas tagada projekti nähtavus. See tähendab kuidas, millal ja milliste kanalite kaudu teavitada avalikkust projektist, projekti tegevustest ja tulemustest?
Projekti tegevuskava paneb põhjalikult paika projekti sisu. Kuidas saavutada püstitatud eesmärke? Milliste tegevustega lahendatakse projekti probleemi?
Üldjuhul jaotatakse projekti tegevused kolme põhietapi: ettevalmistamine, läbiviimine ja lõpetamine.
Tegevuskavas näidatakse kavandatavate tegevuste ettevalmistamine, läbiviimine, tulemuste jätkusuutlikkuse saavutamine ning toimunud ürituste ja tegevuste analüüs, mõju ning seda nende ajalises järjestuses.
Soovitav on tegevuskavas näidata ka neid ettevalmistavaid tegevusi, mida ei rahastata projektitoetusest. Näiteks: meeskonna moodustamine, projekti vajalikkuse analüüs, ajurünnaku korraldamine.
Tegevuskava lahutamatuks osaks on eelarve, mis on rahaliste tulude ja kulude kirjeldus. Eelarve koostamisel tuleb hästi läbi mõelda kõik projektiga kaasnevad kulud ning hinnata, kas tegemist on konkreetse programmi lubatud kululiikidega või tuleks need tasuda oma- ja/või kaasfinantseeringust.
Igal toetusprogrammil on lubatud ehk abikõlblikud kulud välja toodud, samuti mis on maksimaalne toetussumma ning kui suure protsendi kogu projekti eelarvest peab moodustama oma- ja/või kaasfinantseering. Mõned programmid arvestavad ka vabatahtlikku tööd mitterahalise omaosalusena.
Üldiselt tuleks meeles pidada, et eelarve peab olema põhjendatud, eesmärkide täitmiseks vajalik, mõistlik, keskmist turuhinda arvestav (vajadusel võtta hinnapakkumisi) ning mõnikord tuleb ka kulusid kohvipaksu pealt ennustada.
Ideest projektini teekond võib tunduda esialgu pikk ja keeruline, kuid tea, et iga noore omaalgatus on Lääneranna noorsootöötajatele vaid rõõmuks ning oleme valmis Sind toetama!