Ettevõtlikkus ≠ ettevõtlus
Tihti aetakse segamini või tõmmatakse võrdusmärk mõistetele „ettevõtlikkus“ ja „ettevõtlus“, arvates, et ettevõtlikud on ainult need inimesed, kel on suurepärased äriideed, juhioskused ja kes tegelevad ettevõtlusega. Oluline on aga mõista, et ettevõtlikkus on isiku omaduste ja hoiakute kogum, mis koondab endas loovust, algatusvõimet, arukat tegutsemist ning vastutustunnet ja hoolivust. Ettevõtlik inimene tahab ja suudab oma mõtted teoks teha. Sellised inimesed saavad hakkama nii enda kui ka kogukonna elu korraldamisega, oskavad töötajana oskuslikumalt märgata ja haarata võimalusi ning just selliste inimeste eestvedamisel luuakse ühiskonnas lisaväärtus nii ärilistes kui ka sotsiaalsetes ettevõtmistes. Kiiresti muutuvas maailmas, kus tuleb osata leida lahendusi, pidevalt õppida ja edasi liikuda, on ettevõtlikud inimesed eriti hinnas.
Kuna ettevõtlikkus tuleb kasuks igas eluvaldkonnas, tuleks selle arendamisele panna rõhku nii varases lapseeas, koolieas kui ka elukestva õppe raames. Ettevõtlikkus areneb läbi elukogemuse ja seda kujundab ümbritsev keskkond. Laps kasvab ettevõtlikuks inimeseks, kui ta saab piisavalt mängida ja tegutseda, ise otsustada ja ellu viia enda ideid. Samuti saab lapsega maailma asju arutades suunata teda ise mõtlema ja arukaid otsuseid vastu võtma. Siin mängib olulist rolli nii lapsevanemate, õpetajate kui ka teiste laste ja noortega tegelevate spetsialistide teadlikkus. Lisaks teoreetilistele teadmistele tuleks õpetada ka nende teadmiste praktilist kasutamist, mis aitaks luua seoseid õpitu ja päriselu vahel. Vajalik on toetada noorte initsiatiivi, isetegemise- ja avastamisrõõmu ning mitte laita ebaõnnestumist. Vähetähtis ei ole siin ka täiskasvanu enda eeskuju ning tema julgustus.