Lääneranna noortemalev

Võrkpall, see on meil südametes

Ilmselt selle pärast, et võrkpalli saab mängida õues, saalis, rannas, muruplatsil, kahekesi või mitmekesi. Saab mängida rahulikult, tempokalt või enda mugandatud reeglitel. Kuid üks mis kindel, see mäng köidab meid kõiki ikka ja jälle.
Inglise keelest tõlkides – ´lendav pall` ehk siis kõige tähtsam reegel, pall peab õhus olema.
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis mina alustasin võrkpalli trenniga 2. klassis ja armastan seda senini. Alguses tuleb muidugi oma keha treenida nagu spordis ikka. Võrkpallis on kõige suurem koormus kindlasti meie sõrmedel. Aja jooksul näpulihased saavad tugevamaks ja ülalt söödud lähevad järjest kindlas suunas ning on sihipärasemalt. Iga treeninguga üha osavamaks, tugevamaks, nupukamaks ning kellel juba natukenegi pall õhus püsib, siis võrkpall on su südame juba võitnud. Mängu omapära seisneb lendava palli õigeaegses tabamises. Kindlasti on see pallimäng vägagi meeskonna mäng. Vajab suhtlemist, koostööd ja kavalust.
Aga kuidas algas võrkpall? William G. Morgan lõi 1985. aastal mängu nimega mintonette, mille ta hiljem võrkpalliks ümber nimetas. Võrkpalli sünnikoduks on Massachusettsi osariik, Ameerikas. Mängijate arv platsil polnud alguses reguleeritud, leidus nii tennise kui käsipalli elemente. Mäng sai üle Ameerika väga populaarseks ning varsti mängisid kanadalased ning sealt rändas juba edasi Euroopasse.
Tore fakt ka… Maailma kõige pikem võrkpallimatš oli Poola ja Saksamaa tiimi vahel ning kestis 25 tundi.
Ajaloos nimetatakse võrkpalli kui kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks, mida hinnanguliselt harrastab 8 miljonit inimest.

Kohtume platsil. Ja tea, et võrkpall on võrratu!!!

Noored loovad homse ühiskonna – osale, panusta ja tee oma hääl kuuldavaks!

September toob Teeviida fookusesse noorte osaluse ja ühiskondliku aktiivsuse. Aga mida see tegelikult tähendab? See tähendab, et iga noor saab oma igapäevaste tegude, otsuste ja initsiatiividega kaasa rääkida selles, milline on meie ühiskond täna ja homme. Osalus ei ole ainult valimiskastis sedeli täitmine. See on ka oma arvamuse avaldamine koolis või kogukonnas, uute ideede pakkumine noortevolikogus, liitumine mõne noorte- või huviühendusega või hoopis käe külge panemine ühistes tegemistes.

Saame tuttavaks: Kõmsi uus noorsootöötaja Kaidi!

Meil on suur rõõm tutvustada Kõmsi noortetoa uut noorsootöötajat Kaidit! 🌟
Kaidi on Virtsust pärit nelja lapse ema, kelle elutee on toonud ta pärast õpinguid ja tööaastaid tagasi kodukanti, et panustada oma pere ja kogukonna heaollu. Tema taust loomakasvatuses, suur armastus käsitöö ja koorilaulu vastu ning kogemused vetelpäästekoertega annavad talle ainulaadse pagasi, mida ta nüüd ka noortega jagada saab. Tema suurim unistus on, et Kõmsi noortetuba oleks koht, kuhu noored alati rõõmuga tulevad – paik, kus kogetakse midagi uut, luuakse sõprussidemeid ja ollakse päriselt koos.

Noorte vaimse tervise arutelu Lääneranna noortega toetab Euroopa ühist visiooni

Laste ja noorte vaimse tervise arutelu Lihulas
11. juunil toimus Lihula Noortetoas aruteluõhtu, kus räägiti noorte vaimsest tervisest ning kogukonna rollist nende toetamisel. Vestlus põhines Eesti laste vaimse tervise uuringul ning tõi kokku noored, spetsialistid ja kogukonna esindajad. Arutleti, kust noor saab abi ja kuidas tuge pakkuda. Noored jagasid oma kogemusi ning pakkusid välja idee kujundada sügisel infoposterid, mis annaks selgelt edasi info kättesaadavatest teenustest. Sündmus toimus rahvusvahelise projekti raames ja sarnaselt teistele riikidele olid noored aktiivselt kaasatud kogu protsessi.