Päisepilt: Ansambel RAMM Autor: Kristel Rohumägi

Lilia Urb
Lääneranna Kultuuri- ja Noortekeskus
Noorsootööjuht

Muinasjutuline õhkkond Virtsu Rahvamajas

Virtsu Rahvamaja saal muutus eelmisel reedel tõeliseks muinasjutupaigaks. Hubased tuled, läbimõeldud dekoratsioonid ja detailid andsid Lääneranna Noorte Tänugalale erilise, lausa maagilise ilme. Oli näha, kui palju on selle õhtu nimel südant pandud – alates saali kujundamisest ja tehnika seadistamisest kuni kingikottide ja auhindade kokkupanekuni.

Nagu keegi õhtul ka saalis sõnastas:
„Tunnustamine ei tee inimest suureks – see toob nähtavale selle, mis temas juba olemas on.“
Just see mõte kandis kogu Tänugala õhustikku.

Tänugala on aastaid olnud Lääneranna Noortevolikogu tänuõhtu, millest on tasapisi kujunenud noortevolikogu ja noorsootöö ühine traditsioon. Noortevolikogu paneb paika näo ja vaibi, noorsootöö aitab toetada, korraldada ja hoida, et see kõik päriselt teoks saaks. Sel aastal tuli Tänugala taas Virtsu, toetatuna Ideepuhuri projektist „Üheskoos“, mille vedajaks oli noor projektijuht Kert Urb. Tema eestvedamisel said kokku nii bänd, osad tänukingid kui ka see, et noorte lood jõudsid väärikalt lavale.

Õhtu muusikalise poole eest hoolitses Lihula õppekoha bänd RAMM, eelmise aasta tiitli „Lääneranna aasta noor muusik“ laureaat. Nende esinemine muutus tõeliseks soovilugude peoks – kõlasid lood, mida noored ise olid palunud, ja tantsupõrand ei tahtnudki õhtu lõpuks tühjaks jääda.

Aasta tiitlid 2025

Aasta noor aktivist – noored, kes viivad teisi kaasa

„Lääneranna aasta noore aktivisti“ kategoorias tõsteti esile noored, kelle tegutsemine ja initsiatiiv kannavad meie valla noorteelu.

Tereesa Lepp (16) paistis silma oma julguse ja valmisolekuga panustada – alates fotoringist ja valla sündmuste pildistamisest kuni õpilasesinduse töö ja noortekeskuse toetamiseni.

Elisabeth Kesküla (14) toodi esile kui noor, kes hoolimata kaugel koolis käimisest hoiab tugevat sidet Lihula noortekaga, osaleb sündmustel, aitab üritusi korraldada, loob dekoratsioone ja on juhtinud põgenemistubasid nii Koongas kui Lihulas.

Kirsi Kunz (16) saavutas sel aastal kategooria laureaadi tiitli. Kirsi on erakordselt pühendunud noor, kelle panus ulatub noortevolikogust ja õpilasesindusest kuni projektideni nagu näiteks podcasti „Häält juurde“, Halloweeni pidude, põgenemistubade, bändi ja tütarlastekooriga seotud tegevusteni. Ta leiab alati viisi panustada, inspireerida ja tegutseda – ning just seetõttu pälvis ta tänavu „Lääneranna aasta noore aktivisti“ aunimetuse.

Aasta noor õppur – töökus on oluline

„Lääneranna aasta noore õppuri“ tiitli pälvis sel aastal Kai Urb (18 ). Teda iseloomustati kui järjepidevalt tublit ja sihikindlat õppurit, kes on silma paistnud füüsika ja matemaatika valdkonna võistlustel osalemisega ning esinadanud meie piirkonda ka telesaates „Rakett“. Lisaks akadeemilistele poolele panustab ta ka meie valla noorte tegemistesse.

Loodame, et järgmisel aastal on õppurite kategoorias konkurents veelgi tugevam – sest ei pea vaid hästi õppima. Laureaadiks võib saada ka noor, kes on pühendunud mõnele kindlale valdkonnale, näidanud head arengut ja saavutanud selles tublisid tulemusi.

Aasta noor muusik – anne ja pühendumus on kõige alus

„Lääneranna aasta noore muusiku“ kategoorias tõsteti esile kaks väga erinevat, kuid mõlemad inspireerivat tegijat.

Lihula õppekoha bänd, juhendaja Kristi Litau käe all, on lühikese ajaga kasvanud tugevaks ja ühtseks noorte koosluseks. Enamik bändiliikmeid sai pillid esimest korda kätte alles septembris, kuid sellest hoolimata on nad loonud enesekindla ja kõlava terviku. Bänd on andnud paljudele noortele julguse alustada uue hobiga, õppida koostööd ja astuda lavale nii koolis kui vallas. Nende panus Lääneranna muusikaellu on olnud värske ja noortepärane.

Laureaadiks kuulutati aga Eliise Petrovits (11), kelle erakordne areng ja musikaalsus pälvisid sel aastal žürii üksmeelse tunnustuse. Eliise esines Tänugalal ka ise, tuues lavale kaks kaunist muusikapala, mis tõid saali sooja vaikuse ja tänutunde. Tema juhendaja Mati Põdra on kirjeldanud Eliiset kui äärmiselt sihikindlat, töökalt harjutavat ja musikaalselt küpset noort, kellel on loomulik anne ja julgus kaasa teha juba mitmetes suuremahulistes muusikaprojektides ja orkestrikoosseisudes. Seega pälvis „Lääneranna aasta noore muusiku“ tiitli 2025. aastal Eliise Petrovits.

Aasta noorsportlased – järjepidevus, rõõm ja tulemused

„Lääneranna aasta noorsportlase“ kategoorias tõsteti esile kolm väga eriilmelist ja pühendunud noort sportlast.

Mirjam Jõgi (10) on Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi noormängija, kelle kogemus ja areng on märkimisväärsed. Ta on mänginud jalgpalli juba neli aastat, osalenud meistrivõistlustel poiste võistkonnas ning löönud kümneid väravaid. Treenerite sõnul on Mirjam üks klubi mängukogenenumaid ja sihikindlamaid tüdrukuid.

Sebastian Kukispuu (8) esindab Lääneranna Spordikooli maadlust ja paistab silma oma visa töö, järjekindluse ja tugevate iseloomujoontega. Maadlusega on ta tegelenud juba lasteaiast alates ning iga võistluse võtab ta kui võimalust õppida, kasvada ja järgmine kord parem olla.

Laureaadiks kuulutati aga Liz-Sandra Hani (10), kelle pühendumus nii jalgpallile kui kergejõustikule avaldas žüriile tugevat muljet. Liz-Sandra treenib nädalas neljal korral, osales sel aastal 21 kergejõustikuvõistlusel ning jõudis korduvalt esikolmikusse. Tema liikumisrõõm ja võiduhimu on nakkavad – just tänu temale on mitmed klassiõed liitunud treeningutega ning leidnud spordis uue energia. Liz-Sandra paistis silma ka tasakaalu hoidmisega kooli, treeningute ja kogukonnategevuste vahel ning seetõttu pälvis ta 2025. aastal tiitli „Lääneranna aasta noorsportlane“.

Aasta noorte huvitegevus – kus sünnib avastamisrõõm ja kasvab julgus

„Lääneranna aasta noorte huvitegevuse“ kategooria tõi sel aastal rambivalguse alla kolm väga eriilmelist algatust, mis kõik omal moel kujundavad noorte kasvukeskkonda.

Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi treenerid Jaanus Getreu ja Sandra Sumberg on aastaid olnud noorte liikumise eestkõnelejad. Nende juhendamisel saavad lapsed ja noored osa jalgpalli- ja kergejõustikutrennidest, võistlustest, laagritest ning võimalusest sõita treeningutele ka siis, kui distants on pikk – trennibussi abil ei jää ükski laps kõrvale. Klubi töö ei kasvata ainult sportlikke oskusi; see kujundab iseloomu, distsipliini ja meeskonnatunnet, millest noored võtavad kaasa palju enamat kui tulemused tabelis.

Ka Kõmsi Unicorn Squad, mida algatas Sille Vokk ja sellest aastat veab Annika Kukk, on toonud kogukonnada väärtusliku ja tänapäevase huvitegevuse vormi. See tüdrukute tehnoloogiaring on andnud noortele võimaluse avastada inseneeriat ja robootikat mängulises, julgustavas ja praktilises keskkonnas. Unicorn Squad on muutnud paljude tüdrukute suhtumist tehnoloogiamaailma, avades neile uksed tulevikuteemadesse, kuhu astumiseks vajatakse just sellist toetust ja enesekindlust.

Kategooria laureaadiks kuulutati aga Lääneranna Gümnaasiumi teaduslaagrid, mida juhendavad õpetajad Ruth Kalde ja Triin Pärnpuu. Nende eestvedamisel on kujunenud laagritest üks kooli kõige oodatumaid tegevusi, kus noored saavad teadusega kokku käed-külge kogemuse kaudu. Teemad, nagu populaarne „KOSMOS“, pakuvad lastele võimalust uurida, katsetada, ehitada ja mõelda – kõike seda viisil, mis muudab teaduse elamuslikuks ja päriselt kaasahaaravaks.

Triin ja Ruth loovad keskkonna, kus noortel tekib uudishimu ja avastamisjulgus, kus grupp töötab koos ühise sihi nimel ning kus iga laps saab kogeda, et teadus ei ole pelgalt teooria, vaid põnev ja piiritult avatud maailm. Nende pühendunud ja loov töö aitab noortel kasvada julgete küsimuste küsijateks ja lahenduste otsijateks.

Just seetõttu kujunes žürii otsus üksmeelseks – Lääneranna Gümnaasiumi teaduslaagrid pälvisid 2025. aastal tiitli „Lääneranna aasta noorte huvitegevus“.

Aasta noorte projekt – julgus luua, vastutus tegutseda

„Lääneranna aasta noorte projekti“ kategoorias tõsteti esile algatused, mis näitavad selgelt, et noored ei piirdu vaid ideede unistamisega – nad tahavad ja suudavad neid ka päriselt ellu viia. Sel aastal tõusid esile kaks väga sisukat ja mõjusat ettevõtmist.

Noortevolikogu projekt „Häält juurde“ on andnud Lääneranna noortele täiesti uue platvormi, kus nad saavad ise oma mõtteid jagada, olulistel teemadel arutleda ja katsetada sisuloomet noortepärasel viisil. Podcasti valmimisega ei õpitud vaid salvestamist ja tehnilist poolt – õpiti julgema rääkida, julgema eksida ja julgema areneda. Noored on oma teadmisi ka teistele edasi andnud ning loonud väärtusliku väljundi, mis teeb noorte hääle vallas märgatavalt kuuldavamaks.

Sel aastal pälvis aga kategooria laureaaditiitli Kõmsi noorte projekt LEC – Miniettevõtlusõpe, mille meeskonda kuulusid Cristina, Egon ja Leek ning juhendajaks Lilia Urb. See projekt paistis silma mitte ainult ettevõtlusõppe praktilise ülesehituse poolest – brändi loomine, toote arendus, turundus ja müük –, vaid eelkõige oma tugeva väärtusliku sõnumi tõttu. Noored otsustasid, et müügitulu ei lähe neile endile, vaid annetatakse täies mahus Vähihaigete Laste Vanemate Liidule. See otsus näitas empaatiat ja südikust – oskust näha endast väljapoole ja mõista, et ettevõtlus võib olla ka viis teha head. Projekt õpetas noortele, kuidas sünnib idee, kuidas see muutub tooteks ja kuidas selle kaudu saab toetada neid, kes päriselt abi vajavad.

Just selle heategevusliku mõtteviisi ja noorte ettevõtlikuse tõttu valis žürii Kõmsi noorte LEC projekti 2025. aasta „Lääneranna aasta noorte projektiks“. See on näide, kuidas väikese kogukonna noored võivad teha midagi väga suurt – mitte ainult majanduslikult, vaid inimlikult.

Aasta noorte üritus – kogukonna pulss ja ühise rõõmu päev

„Lääneranna aasta noorte üritusena“ tõsteti sel aastal esile Kõmsi Perepäev, sündmus, mis näitab kõige paremini, mida tähendab kogukonnana hingamine ja koos tegutsemine. Perepäeva kirjeldati kui suurepärast näidet koostööst, kus külaselts, kool, rahvamaja, päästjad, kaitseliitlased, politsei, noorsootöötajad ja noored ise panustavad ühise eesmärgi nimel – pakkuda lastele ja peredele päev täis rõõmu, tegevusi ja elamusi.

Kõik Perepäeva tegevused on lastele ja noortele tasuta. See pole pelgalt üritus, vaid kogukonna kingitus, mis näitab, et hoolivus ja üksteise toetamine ei pea maksma raha – vaid aega, head tahet ja koostööd. See päev on aasta-aastalt kasvanud oluliseks verstapostiks Lääneranna noorte jaoks, pakkudes neile ohutuid, loovaid ja inspireerivaid tegevusi, mis jäävad kauaks meelde.

Kõmsi Perepäev tõestab, et kui küla ja kogukond teevad koos, siis sünnib midagi palju suuremat kui üks üritus – sünnib traditsioon, mis kasvatab ühtekuuluvustunnet ja annab noortele ruumi olla nähtud, hoitud ja kaasatud.

Aasta noorte toetajad – inimesed, kelle peale saab alati kindel olla

Noorte kõrval seisavad alati täiskasvanud, kes ei otsi rambivalgust, kuid kelle panus ulatub kaugele. Tänu nende toetusele, mõistmisele ja pühendumusele saavad noored kogeda nii turvatunnet kui ka julgust oma teel edasi liikuda.

Sel aastal tõsteti esile mitu inimest ja organisatsiooni, kelle töö mõjutab noorte elu nii nähtavalt kui ka nähtamatult.

Rasmus Lippur, Lääneranna Gümnaasiumi direktor, on noorte jaoks justkui kindel ankur. Tema puhul toodi esile soe huumorimeel, oskus lahendada keerulisi olukordi väärikalt ning hoiak, mis paneb õpilased tundma, et nad on hoitud. Rasmust kirjeldati kui juhti, kes „hoiab meid nagu oma tupsununnusid“, kuid oskab samas noortes kasvatada vastutust ja toetada neid ka siis, kui olukorrad muutuvad väljakutsuvaks.

Noorte heaolu spetsialist Ene-Ly on noortele inimene, kes aitab leida õige tee, toetab keerulistes olukordades ja aitab abivajajaid nii emotsionaalselt kui ka praktiliselt. Tema töös peegeldub siirus, lahkus ja oskus kuulata – omadused, mida noored ise tema juures enim väärtustavad.

Uko Urb on aastaid olnud noorsootöö nähtamatu tugisammas. Tema panus ulatub ürituste ettevalmistusest ja transpordimuredest kuni tehniliste lahenduste, robootika õpetamise ja kõige selle juurde, mida noored ise sageli ei märkagi. Ta on inimene, kelle peale saab alati kindel olla – kui on vaja appi tulla, siis Uko tuleb.

Kristin Kunz on Lihula noortele inimene, kes tuleb alati ideedega kaasa ja soovib alati leida lahendusi ning ütleb: „Teeme ära.“ Tänu Kristinile tunnevad noored, et nende mõtted on väärtuslikud ja päriselt teostatavad.

Lilia Urb on inimene, kelle juurde saab tulla nii rõõmude kui muredega. Noorte sõnul kuulab ta, mõistab ja suunab ilma hinnanguteta – ning julgustab uskuma, et iga unistus on võimalik, kui selle nimel midagi teha.

Sel aastal pälvis aga kategooria laureaaditiitli Koonga Vabatahtlike Päästeselts.
Nende panus noorte turvalisusse, teadlikkusesse ja kogukonnatunnetesse on olnud erakordselt suur. Koonga VPS õpetab liiklus-, elektri- ja tuleohutust, korraldab jõulurongi, aitab noorte maleval evakuatsiooniõppusi teha, toetab kogukonna sündmusi, pakub praktilist abi koolide ja lasteaedade kolimisel ning isegi kuuskede püstitamisel. Nende kohta öeldi: „Nad ongi üks suur pere.“ Pere, kes aitab nii oma kui võõraid. Pere, kes märkab, hoiab ja annab edasi väärtusi, millest noored saavad tuge kogu eluks.

Just sellepärast pälvis Koonga Vabatahtlike Päästeselts tiitli „Lääneranna aasta noorte toetaja“ 2025. aastal.

Tänu žüriile

Tänugala ei sünni üksnes nominentidest ja korraldajatest – selle keskmes on ka žürii, kelle töö tagab, et iga esitatud kandidaat saab hinnatud väärikalt ja ausalt. Sel aastal panustasid sellesse protsessi inimesed üle kogu valla, tuues kaasa oma piirkonna vaatenurga ja kogukonnatunnetuse. Žüriis osalesid Virtsut esindav Anni Pea, Lihula poolt Anneli Pikkmets, Vatlast Levi Lääts, Koongast Mare Paarasma, Varblast Urve Selberg, Kirblast Tiiu Aasrand ning Kõmsi piirkonda esindav Lilia Urb.

Nende põhjalik arutelu- ja otsustamistöö andis Tänugalale tasakaalu ja läbipaistvuse. Nii sündisid valikud, mis austasid kõigi nominentide panust ning peegeldasid meie kogukonna mitmekülgsust ja tugevust. Soovime kõiki žürii liikmeid südamest tänada – teie pühendumus ja tähelepanu tegid võimalikuks selle, et iga tunnustus jõudis õige inimeseni.

Tänu sponsoritele ja abilistele

Tänugala ei oleks olnud nii kaunis, sisukas ega südamlik ilma sponsoriteta, kelle panus aitas muuta õhtu tõeliselt eriliseks. Meie kogukond on õnnelik, et meie ümber on nii palju häid inimesi ja organisatsioone, kes olid valmis noori toetama ja nende tunnustamist omalt poolt väärtustama.

Suur tänu kuulub Kerlin Liivale, kes panustas tunnise massaažiga, ning Merili Luigele, kelle professionaalne jumestus kinkis rõõmu ja enesekindlust. Samuti tänu Marjana Kuldsaarele, kes pakkus kauni fotosessiooni, ning P.U. Puitunistusele, kelle käe alt sündisid meene, mis jääb noorte toetajale kauaks mälestuseks.

Tunnustame ka Pärnumaa Omavalitsuste Liitu, kes toetas märkmike ja pliiatsitega, Sukulaadi maitsvate šokolaadidega ning Helios kirjastust, kelle raamatud pakkusid sisulist väärtust.

Aitäh Mihkli laada perele, kes ulatasid 2026. aasta laada ja simmani priipääsmed, ning Tallinna Majanduskoolile, kelle meened leidsid tänukottides ilusa koha. Suur tänu kuulub ka Kõmsi Külaseltsile, Lihula kultuurimajale ja nende kinopiletitele, Lõpe klubile tantsuõhtu kinkekaardi eest ning Lääneranna Kultuuri- ja Noortekeskusele, kelle panus meenetega aitas õhtut väärikalt toetada.

Erilised tänusõnad kuuluvad kõigile neile, kes aitasid sponsoreid vahendada – teie panus ei pruugi olla laval nähtav, kuid on olnud kogu protsessi jaoks hindamatu.

Ja lõpuks soovime teha sügava ja siira kummarduse Maret Elismäele. Tema pühendumus ja soe taustatoetus olid kogu Tänugala ettevalmistuse vältel hindamatud. Ta oli just see nähtamatu jõud, kes aitas detailidel omavahel kokku sobituda, hoidis protsessi sujuvana ja seisis kindla seljatagusena nii noorsootöötajatele kui ka noortele.

Sama siiras tänu kuulub ka Reelikale, kelle hoolikas ja järjepidev panus toetas kogu meeskonda ning aitas tagada, et kõik vajalik sai õigeks ajaks tehtud.

Samuti kuulub meie suur tänu Margus Suurvälile, kes hoolitses heli- ja valguslahenduste eest. Tema töö lõi õhtule professionaalse ja sooja atmosfääri, mille najal kogu sündmus oma täieliku iluni välja puhkes.

Lõpetuseks

Tänu kõigile teile sündis õhtu, mis jääb meelde nii nominentidele kui ka kogu kogukonnale — õhtu, mis kinnitas, et Läänerannas märgatakse, hoitakse ja väärtustatakse noori päriselt.

Õhtu lõpus jäi kõlama mõte, mis võttis kogu Tänugala vaiksel moel kokku:
„Üksainus soe tegu võib süüdata valguse, mis näitab teed paljudele.“

Tänugalal tehtud pildid leiab aadressilt https://photos.google.com/share/AF1QipMv0OfjOhzZdub2_fSTGqZ2n1OdEtIax-91HRcz20uoxyUbS87OW0UPAdOjkVLRcQ?key=WHB6MklIcnF4emxpaFhadEZwNFBwQV9PRHpKWUF3 ning õhtu hetki jäädvustasid noortevolikogu liikmed Kirsi Kunz ja Lisell Sarapuu.

Virtsu Rahvamaja saalist lahkusid noored ja nende toetajad pisut sirgema seljaga, silmis natuke rohkem sära. Ning Lääneranna Noorte Tänugala tõestas taas, et kui märgata ja tunnustada, siis kasvab sellest midagi palju suuremat kui üks õhtu – kasvab kogukond, mis hoiab üksteist.