Liina Laasma
Lääneranna Kultuuri- ja Noortekeskus
Varbla Noortetoa noorsootöötaja
Noorte elu näib sageli täis võimalusi ja põnevust, kuid välise enesekindluse taga võib igaüks kogeda ka pingeid ja ebakindlust. Soov kuuluda ja teistele meeldida on loomulik, kuid see võib tekitada ka hirmu, et oma muredest rääkimine jätab vale mulje. Häbi ja kartus hinnangute ees võivad panna vaikima isegi siis, kui sisimas on raske ja oleks vaja kedagi, kes päriselt kuulab.
Tegelikkuses kogevad vaimse tervise väljakutseid väga paljud noored. Raskused ei näita nõrkust ega iseloomuta inimest halvasti. Need näitavad, et ta on inimene, kellel on tunded ja vajadused.
On täiesti loomulik kogeda stressi, kurbust, ärevust või segadust. Need tunded ei muuda sind vähem väärtuslikuks. Psühholoogilisest vaatenurgast on häbi sageli kaitsemehhanism, mis püüab hoida meid haigetsaamise eest. Häbi taga on aga oluline sõnum: soov olla mõistetud ja hoitud. See soov on põhjendatud ja väärib tähelepanu.
Rääkima hakkamine võib tunduda hirmutav. Mõte, et teised ei saa aru või reageerivad halvasti, võib pidurdada esimest sammu. Ometi on just see esimene vestlus sageli suurim kergendus. Kui keegi kuulab hinnanguid andmata, tekib ruum, kus saad olla päriselt sina ise.
Abi otsimine ei ole allaandmine. See on otsus hoolida oma heaolust ja võtta vastutus iseenda eest. Oskus öelda “Mul on keeruline ja ma vajan tuge” on märk tugevusest, mitte nõrkusest. See näitab, et usud enda väärtusesse ja tulevikku.
Vaimse tervise hoidmine ei tähenda ainult raskuste lahendamist. See tähendab ka õigust kogeda rõõmu, teha seda, mis toob rahulolu, ja luua suhteid, mis toetavad. Keegi ei peaks jääma oma mõtetega üksi ega tundma, et tema mure on “liiga väike” või “liiga suur.” Iga kogemus on oluline ning väärib kuulamist.
Toetus ja hoolivus sünnivad siis, kui märkame üksteist. Mõnikord piisab ühest siirast küsimusest “Kuidas sul päriselt läheb?”, et keegi tunneks end nähtuna ja olulise inimesena. Väike heatahtlikkus võib luua muutuse, mis ulatub palju kaugemale, kui me arvata oskame.
Sina ei ole üksi. Sina ei pea kõike endasse jätma. Sina oled oluline just sellena, nagu sa oled. Julgus hoolida iseendast on kingitus, mis toetab sind kogu elu. Iga kord, kui valid jagamise vaikimise asemel, tugevneb sinu usk iseendasse ja sinu võime samm-sammult edasi liikuda.
Kust saab abi? Võimalused noortele
Abi otsimine ei ole nõrkus. See on oluline samm enda eest hoolitsemisel. Kui tunned, et vajad toetust, on sul mitu võimalust.
Lähedased inimesed
Mõnikord aitab kõige rohkem inimene, kes juba sinu kõrval on:
• sõbrad ja klassikaaslased
• pereliikmed
• naabrid või tuttavad täiskasvanud
Tugi koolis ja vaba ajal
• õpetaja
• koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog või tugispetsialist
• noorsootöötaja või noortekeskus
• treener või huvijuht
Professionaalne vaimse tervise tugi
• perearst ja vaimse tervise õde
• psühholoog või psühhiaater
• nõustaja või terapeut
Telefoninõustamine ja chat
Tasuta ja anonüümsed teenused:
• Lasteabi – 116 111 (ööpäevaringselt)
• Emotsionaalse toe telefon – 116 123 (iga päev 10.00–24.00)
• Eluliin – 655 8088 (eesti keeles 19.00–07.00) / 655 5688 (vene keeles 19.00–07.00)
• Palunabi.ee – veebipõhine nõustamine ja tugi
• Peaasi.ee – info, eneseabi materjalid, nõuanded ja tasuta veebinõustamine vaimse tervise teemadel
Turvaline tugi internetis
• artiklid ja videod vaimse tervise hoidmise kohta
• kogemuslood ja arutelud
• praktilised tööriistad enesehoiu ja stressiga toimetuleku jaoks
Me kõik vajame vahel tuge
Sinu mure ei ole liiga väike ega liiga suur.
Sinu tunded on päris ja väärt kuulamist.
Kui vajad toetust, tee esimene väike samm – helista, kirjuta või räägi.
Sa väärid, et sind kuulatakse ja toetatakse.
Sa väärid head elu.
