Lilia Urb
Lääneranna Kultuuri- ja Noortekeskus
Noorsootööjuht
Nüüd, kui koolikell taas heliseb ja algas uus õppeaasta, on hea hetk korraks peatuda ning mõelda, milliseid väärtusi ja õigusi iga noor endas kannab – ning kuidas kool, kodu ja kogukond saavad toetada tema teekonda iseseisvaks ja vastutustundlikuks inimeseks
Iga noor inimene kannab endas õigust olla tema ise. See tähendab õigust õppida, areneda, oma arvamust avaldada ja teha valikuid vastavalt oma huvidele. Nii nagu ÜRO lapse õiguste konventsioon ja Eesti seadused ette näevad, on igal lapsel ja noorel oma põhiõigused, mida tuleb austada. Kuid õiguste kõrval on alati ka kohustused ja vastutus – näiteks, kui sul on õigus arvamust avaldada, siis on ka kohustus teha seda viisakalt ja teisi austades; kui sul on õigus õppida, siis on kohustus anda ka enda poolt panus, et teadmised sinuni jõuaksid. Vastutus tähendab, et iga tegu (või tegematajätmine) mõjutab ka teisi – klassikaaslasi, õpetajaid, perekonda ja kogukonda. Vastutustundlik käitumine loob usaldust ja tugevdab kogukonda, kuhu sa kuulud.
Eestis põhineb haridus kaasava hariduse põhimõttel. See tähendab, et õppimist püütakse kohandada iga noore võimete ja vajadustega. Nii saab igaüks proovida erinevaid valdkondi – spordi, kunsti, teaduse, ühiskonna – ja leida oma tee ilma surveta. Kool ei ole mõeldud ainult nendele, kes saavad viisi või on tublid spordis – iga aine, iga tegevus võib olla kellelegi oma võimalus. Aga selleks, et seda avastada, tuleb noorel endal anda igale õppeainele ja tegevusele võimalus. Isegi kui mõni tundub alguses igav, hirmus või täiesti “mõttetu”, võib just sealt avaneda üllatav huvi või tuleviku suund. Kui ei proovi, siis ei saa ka teada.
Noorte aktiivsust ei mõõdeta enam ainult koolihinnete või õpitulemuste järgi. Oluline on ka see, kui loov ja omaalgatuslik sa oled. Aktiivsus võib tähendada erinevaid asju – ühest küljest spordis või huvialaringis osalemist, teisalt hoopis mõne projekti käivitamist, oma hobide arendamist või kogukonnas kasuliku ettevõtmise elluviimist. Suurepärased kohad katsetamiseks on ka noortekeskused, kus noorsootöötajad julgustavad ideid ellu viima ja pakuvad tuge uute ettevõtmiste alustamisel. Loovus ja tegutsemistahe on oskused, mida ühiskond järjest enam vajab. Seepärast on oluline, et iga noor annaks endale võimaluse katsetada, olla loov ja võtta algatusi – just need kogemused aitavad avastada, milles sa oled eriline.
Eesti koolides on inimõiguste haridus osa õppekavast ja selle eesmärk on aidata noorel kasvada inimeseks, kes väärtustab nii iseennast kui ka teisi. Koolis ei õpita ainult aineid, vaid ka suhtlemist, koostööd, erinevuste mõistmist ja teistega arvestamist. See aitab paremini mõista, miks igaühel on õigus olla tema ise – ning miks on tähtis austada ka teiste valikuid ja eripärasid. Klassikaaslaste seas võib olla nii sportlasi, kunstihuvilisi, muusikuid kui ka tehnikahuvilisi, aga samamoodi on seal noori erineva päritolu, nahavärvi, rahvuse, soo, usutunnistuse või sotsiaalse taustaga. Kõigil on õigus tunda, et nad on olulised ja väärtuslikud. Selline lähenemine loob koolis turvalise ja toetava keskkonna, kus igaüks saab katsetada, proovida, vahel ka eksida ja uuesti alustada – ilma hirmuta, et teda maha tehakse. Just nii sünnib eneseusk ja julgus oma tee leida ning teadmine, et mitmekesisus on rikkus, mis teeb meid kõiki tugevamaks.
Ka kodul ja koolil on siin oma roll. Noor peaks teadma, et koolis ei pea olema hea kõiges – kui spordis oled pigem keskpärane või lugemine ei paku erilist huvi, ei tähenda see sugugi, et oled kehvem kui teised. See võib hoopis tähendada, et sinu tugevus peitub kuskil mujal. Väikeste sammudega, nagu klassi projektis kaasa löömine, huviringiga liitumine või oma mõtete kirja panemine ja teistega jagamine, võid avastada täiesti uue tee. Oluline on katsetada erinevaid võimalusi, sest kunagi ei tea, millest võib saada suur avastus või tuleviku suund. Samal ajal on tähtis meeles pidada, et sa ei pea seda teekonda käima üksi – sinu kõrval on kool, õpetajad, noorsootöötajad, nõustajad, lapsevanemad ja kogu ühiskond, kes saavad sind toetada. Täiskasvanute ülesanne on luua keskkond, kus noor võib julgelt proovida, vahel eksida ja seejärel uuesti alustada, ilma et teda halvustataks. Just selline toetus ja usaldus aitab noorel kasvada iseendaks, leida oma tugevused ja julguse olla tema ise.
Allikad:
- ÜRO lapse õiguste konventsioon – ÜRO Peaassamblee, 1989. Eesti ratifitseerinud 1991.
- Õiguskantsler. Laste ja noorte õigused ja kohustused. oiguskantsler.ee
- Haridus- ja Noorteamet. Kaasav haridus. harno.ee
- Haridus- ja Noorteamet. Rajaleidja tugiteenused. harno.ee
- Haridus- ja Teadusministeerium. Inimõiguste hariduse lõpparuanne, 2022. hm.ee
- Eesti Noortevaldkonna Arenduskeskus. Noorte osaluse suurendamise mudel ja raportid, 2023. api.hp.edu.ee
