Päisepilt: Uudis-News/ Foto: Lilia Urb
Lilia Urb
Lääneranna Kultuuri- ja Noortekeskus
Noorsootööjuht
Oled kunagi näinud TikTokis või Instagramis videot, mis tundus liiga hull, et olla tõsi? Näiteks: „Söö SEDA ja kaotad nädalaga 10 kilo!“ või „See kuulus näitleja on tegelikult robot!“ Või veel hullem – keegi väidab, et mõni inimene on ohtlik lihtsalt selle järgi, kuidas ta välja näeb või kust ta pärit on.
Iga päev ringleb netis tuhandeid valeuudiseid, vandenõuteooriaid ja poolikuid tõdesid. Mõni on naljaks tehtud, mõni aga levib sihilikult selleks, et inimesi eksitada, hirmutada või lihtsalt klikke koguda.
Just sellepärast on märtsis Teeviit teemakuuks info- ja meediapädevus – et aidata sul märgata, mõista ja filtreerida seda tohutut infot, mis iga päev sinu telefoni voolab.
Ole iseenda uudislugude filter: siin on mõned lihtsad nipid, kuidas mitte lasta end haneks tõmmata:
1. Kontrolli allikat.
Kui uudise all on „megasaladuslikinfo.eu“ või see on jagatud ainult mingi suvalise meemilehe kaudu, siis tasub kaks korda mõelda. Kas seda infot kinnitavad ka tuntud ja usaldusväärsed allikad, näiteks ERR, Postimees või mõni ametlik organisatsioon?
2. Vaata, kes jagab.
Kui sõber saadab sulle mingit “plahvatuslikku” infot, ei tähenda see, et see on tõsi. Sõbrad ei tee seda meelega, aga vahel jagavad nad kahtlast sisu lihtsalt sellepärast, et see tundub huvitav.
3. Otsi rohkem kui üks allikas.
Kui huvitav, aga kahtlane lugu ja ainult üks koht midagi väidab, aga teised vaikivad, siis on see juba punane lipp. Tõelised uudised jõuavad tavaliselt paljudesse kohtadesse korraga.
4. Ära kliki igale pealkirjale.
“Ta tegi midagi täiesti ootamatut ja sa ei usu, mis juhtus järgmiseks!” – sellised pealkirjad on loodud selleks, et sa klikiksid. Tegelik sisu võib olla hoopis igav või lausa vale.
5. Küsi, kui oled segaduses.
Kui mingi postitus ajab su ärevile või tundub liiga imelik, räägi õpetaja, noorsootöötaja või mõne täiskasvanuga. Sa ei pea üksi välja nuputama, mis on päris ja mis mitte.
Sa ei pea olema ajakirjanik, et olla infotark. Piisab sellest, kui sul on kahtlus, enne kui jagad küsi endalt:
„Kellele on kasulik, et ma seda usun?“
„Kas see võib olla liialdus?“
„Kas see teeb mind lihtsalt vihaseks või hirmunuks, ilma et ma midagi uut õpiksin?“
Mida rohkem sa harjutad kriitilist mõtlemist, seda paremaks muutub su „valeinfotuvastus-nina“. Nagu supervõime, mis aitab sul mitte langeda lõksu.
Lõpetuseks: Internet on imeline koht, kus saab õppida, suhelda ja avastada uusi maailmu. Aga see on ka nagu mets – sealt võib leida imelisi asju, aga vahel eksib sinna ka hunt lambanahas.
Ole sina see, kes ei usu kõike. Ole see, kes mõtleb kaasa.
Ja kui sa märkad, et keegi su sõpradest jagab midagi kahtlast – aita tal ka infot paremini mõista. Sellepärast me olemegi siin – et õppida koos.
