Gerlin Nellis
Melani Alpius
DiscoverEU on Erasmus+ programmi tegevus, mis annab 18-aastastele Euroopa noortele võimaluse rongiga reisides Euroopat avastada. Selle käigus õpitakse tundma erinevaid kultuure, saadakse uusi tutvusi ning harjutatakse võõrkeeli. Tasuta reisipassi võitmiseks tuleb osaleda konkursil, mis toimub Euroopa Noorteportaali kaudu kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Iga riigi noortele on ette nähtud kindel arv rongi reisipasse. Lääneranna noored Gerlin ja Melani olid nendeks õnnelikeks, kes said endale reisipassid ja käisid Euroopat avastamas ning jagavad nüüd oma kogemust.
Reisi alustasime 21. oktoobri õhtul Pärnust ja võtsime sihi Poola suunas. Bussisõit kestis kokku umbes 13 tundi, mille sees olid ka väikesed pausid, mil oli võimalik jalgu sirutada. Poola jõudnud, oli meil paar tundi aega enne järgmist rongi, kuid kuna seljataga oli magamata öö ning ka ilm polnud kiita, sisustasime selle enamjaolt rongijaamas istudes. Samuti teadsime, et enne Eestisse tagasi sõitmist on meil terve päev aega Varssavit avastada.
Esimeseks takistuseks osutus raudteejaamas õige platvormi leidmine. Arvestades seda, et eelnevalt olime rongidega sõitnud heal juhul korra ning sedagi Eestis, saime rongijaamas orienteerumisega siiski hästi hakkama. Kui olime jõudnud õigele rongile, mis viis meid Berliini, oli järgmiseks murekohaks see, et meil olid istekohad erinevates vagunites. Sellest hoolimata saime enamuse ajast koos istuda. Jõudnud Berliini, suundusime ööbimiskoha poole ning sealt juba edasi linna avastama. Kindlasti ei saanud me külastamata jätta tutntud Brandenburgi väravat ning selle ümbrust. Berliinis ööbisime väikeses kämpingulaadses majakeses.
Hommikul suundusime Berliinist edasi Amsterdami. Kuna rongile olid juba kohabroneeringud ette ostetud, siis oli vaja teada saada, mis platvormilt rong läheb. Rongilt maha astunud, otsustasime esmalt oma matkakottidest võimalikult kiiresti lahti saada ning seadsime sammud majutuskoha poole. Teel sinna saime ära näha ka kuulsad Amsterdami linna kanalid. Et seljakotireis ikka õige olek,s veetsime tolle öö hostelis, kus jagasime tuba üle 10 võõra inimesega. Üheks sooviks oli meil kindlasti külastada Anne Franki muuseumit, mis kahjuks ka ainult sooviks jäi. Kohapeale jõudes märkasime, et pileteid saab soetada vaid internetist ning kõik selle päeva piletid olid juba välja müüdud. Avastasime veel erinevaid suveniiripoode ja käisime Photoboothis pilte tegemas. Kuna kõhud olid jube tühjad, siis otsustasime leida koha, kus midagi hamba alla saaks.
Järgmisel päeval startisime juba varakult Brüsselisse, kus me küll ei ööbinud, kuid avastasime vanalinna ja vaatamisväärsuseid. Kindlasti pidime ka sööma Belgia vahvlit. Brüsselis kuulsime reisil olles esimest korda eesti keelt. 
Õhtul läks meil rong Pariisi. Meie ööbimiskohaks oli hostel, kuid seekord olime kahekesi. Teisel päeval Pariisis jalutasime läbi vihma Louvre’i muuseumi poole, et ka ise kuulus Mona Lisa maal ära näha. Kuna taaskord polnud meil pileteid ette ostetud, siis meeletult pika järjekorra tõttu otsustasime, et liigume edasi Notre Dame’i juurde. Samuti oli kindel eesmärk ära käia Eiffeli torni juures. Sel korral mõtlesime kondimootori asemel kasutada ühistransporti ja minna metrooga. Marssisime aga Google Mapsi juhiste järgi metroojaama, teadmata, et lähme täiesti valesse jaama, lõpuks leidsime ka väidetavalt õige jaama üles ja astusimegi metroo peale. Aga seda me ei mõistnud, kust me näeme, mis metrooga on tegu. Läksime siis ühele metroole ning tulime ka kohe järgmises peatuses maha, kuna muidu oleksime sõitnud Pariisist välja. Otsustasime Eiffeli torni juurde taksoga minna, kuna olime päris kaua juba ringi jalutanud. Eiffeli torni juures sillal oli meil võimalik teha ka pilte, mille saime suveniiriks koju kaasa osta.
Eiffeli torni juurest liikusime edasi Triumfikaare juurde, enne sinna jõudmist jäi meile tee peale üks mõnus kohvik, kust ostsime croissant’e. Pärast Triumfikaare juures käimist hakkasime vaikselt tagasi liikuma. Õhtu lõpetasime kohalikega einestades ning Pariis–Milano jalgpallimatši vaadates.
Järgmisel päeval suundusime Münchenisse, kus ootas ööbimiskohana taas kord hostel. Seadsime sammud jälle linna poole ja vaatasime, mis Müncheni vanalinnal meile pakkuda on. Otsustasime, et teeme ühe rahulikuma päeva ning väljas söömise asemel võtsime hoopis söögi hostelisse kaasa ja vaatasime filmi.
Münchenist suundusime Prahasse kus ööbisime taas hostelis, toas, mis oli mõeldud vaid naistele. Jälle käisime linna peal, ostsime ühest putkast vorsti, tee peale jäi ka tuleetendus ning tänavamoosekandid. Järgmisel päeval magasime sisse ning kiirustasime rongijaama, et sealt sõita Krakowisse. Õnneks meil vedas, et rongijaam olid ööbimiskohast vaid 600 m kaugusel ja jõudsime õigeaegselt kohale ning aega jäi ülegi. See rongisõit oli ka meie kõige pikem ehk 7 tundi. Krakowisse jõudnud, oli meil seal aega 2 tundi, mil jõudsime uudistada rongijaama ümbrust. Seejärel asusime juba uuele rongile, mis viis meid Varssavisse. Varssavis läksime otse oma ööbimiskohta. Järgmisel päeval oli meil rongini umbes 8 tundi aega ning aja sisustamine kohvikus istudes, ringi vaadates ning lõpuks asusime teele bussijaama poole, kust väljus meie buss koju tagasi. Taaskord polnud bussis võimalik magada, aga sellest hoolimata oli ikka nägu naerul ja tore tagasi kodu jõuda.
Kuidas saite discoverEU programmist teada ja miks otsustasite kandideerida?
Programmist saime teada täiesti juhuslikult sõbranna kaudu ning otsustasime grupiga kandideerida, kuid isiklikel põhjustel teised loobusid. Kandideerida otsustasime, kuna see oli hea võimalus reisida ja Euroopat avastada.
Kuidas oli ise reisi planeerida? Mis oli keeruline ja mis tuli hästi välja ja oli arvatust lihtsam?
Reisi planeerimisega alustasime paar nädalat enne reisi, nii viimasel hetkel plaanide tegemist ei soovitaks me kindlasti kellelegi. Aga sellest hoolimata saime kõik majutused, rongipiletid ja muu vajaliku soetatud ja broneeritud. Keerulisem oli leida sobivas hinnaklassis majutus. Pärast esimest rongisõitu oli palju kergem orienteeruda rongijaamades ning leida üles õigeid ronge ja platvorme.
Kuidas valisite sihtkohad ja marsruudi?
Kuna aeg oli piiratud, siis valisime sihtkohad ja marsruudi selle järgi, mis tuleks ajaliselt välja ning millised linnad/riigid meid huvitasid. Üheksa päeva jooksul külastasime 6 riiki, läbisime 3404 kilomeetrit, sõitsime 9 rongiga ning külastasime 9 linna. Rongides istusime kokku 1 päeva, 12 tundi ja 9 minutit. Sellele lisaks sõitsime bussiga Poola ja tagasi kokku umbes 26 tundi.
Mis tunne oli vahetult enne reisile minekut?
Enne reisile asumist oli kindlasti veidikene ärevust sees, kuna varem ei ole sellist reisi olnud, kus me läheme kahekesi ja peame kõigega ise hakkama saama. Samuti, kuna varem ei olnud me eriti rongiga liigelnud, siis tundus hirmus, kuidas see kõik toimib.
Milliseid naljakaid seiklusi reisil olles kogesite?
M: Üheks naljakaks, kuid ka veidikene hirmsaks seikluseks oli see, et mõtlesime minna Eiffeli torni juurde metrooga. Kuna olin kuulnud, et metrooga ei ole raske liigelda, otsustasime, et mis see siis ära ei ole. Alguses olime vales metroojaamas ja pidime minema teise jaama. Ostsime taas uued piletid ja vaatasime, et on vist õige metroo. Astusime peale ning läksime järgmises peatuses maha, muidu oleksime arvatavasti lõpetanud Pariisist väljas. Hakkasime metroojaamast välja minema, aga selleks, et sealt välja pääseda pidi sisestama enda pileti. Mina sain välja aga Gerlinil väravad ei avanenud. Ta proovis ka minu piletiga, aga ikka ei avanenud. Polnud võimalik minna ei edasi ega tagasi. Lõpuks ta pääses sealt tänu sellele, et keegi mees lasi enda sõidukaardiga läbi.
G: Reisi lõpetasime taas kord ühe veidike piinliku, kuid naljaka juhtumiga. Nimelt olime teel Varssavist Eestisse ning bussis istus Melani ees üks noormees, kes tundis ennast seal väga mugavalt ning oli oma tooli nii alla lasknud, et tema taga istumine oli pea võimatu. Võtab ju ikka kiruma küll ja mis sa ikka ennast tagasi hoiad, kui keegi nii või naa eesti keelest aru ei saa. Kui tolle noormehe kõrvale hakkas istuma üks teine kaasreisija ei saanud Melani suud kinni hoida ja torises omaette, et pangu siis see ka nüüd oma tool alla, et tundku end kui kodus. Mees reageeris aga ruttu ning küsis, et mis me räägime. Tuli välja, et olime kohtunud oma reisi teise eestlasega.
Milline sihtkoht oli Sinu lemmik? Miks?
M: Kindlasti oli igas riigis midagi meeldejäävat. Igal riigil on erinev arhitektuur ja kultuur. Amsterdamis on igal pool võimalik näha rattureid. Ka Pariisi kesklinnas oli palju eriilmelist arhitektuuri, mida võiski imetlema jääda, aga kõige rohkem meeldisid Eiffeli torn, Triumfikaar ning loodus, mis nende vahele jäi.
G: Sellise reisi puhul on äärmiselt keeruline valida ühte lemmiksihtkohta, kuid jättes kõrvale Pariisi räpasuse ning kõik muu ebameeldiva, siis ma valiks Pariisi just selle arhitektuuri ja vaatamisväärsuste rohkuse tõttu.
Milliseid õppetunde reisi planeerides ja selle ajal saite?
Üheks õppetunniks on see, et kindlasti alusta reisi planeerimist võimalikult vara ning mõtle läbi, mida kaasa võtad ja kui palju. Kotis võiks ikkagi ka ruumi üle jääda, sest tahad midagi ju endale reisilt koju kaasa osta.
