Kai Nizel
Tõlge: Anneli Pikkmets
Alates 2022 aasta oktoobrist on Lääneranna Noortekeskuse noortekates tegutsemas Saksamaalt pärit vabatahtlik Kai Nizel, kes jagab oma lugu.
Tere,
minu nimi on Kai ja olen Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlik Lääneranna Noortekeskuses. Kuidas ja miks ma siia sattusin, mis ma siin teen- just nendele küsimustele proovin siin artiklis vastata.
Minu täisnimi on Kai Niezel, olen 20-aastane ja pärit Saksamaalt. Varem elasin Saksimaa suuruselt kolmandas linnas Chemnitzis (Ida-Saksamaal). Lõpetasin sel aastal kooli ja hetkel töötan vabatahtlikuna Lihula, Lõpe ja Kõmsi noortekates, alates oktoobrist 2022 kuni 2023 juuni lõpuni. Ma ei tea, kas see on asjakohane või huvitav, aga minu lemmiktoiduks on šnitsel. Võrreldes sellega, mida kõik sakslastest arvavad, ei meeldi mulle õlu.
Ja nüüd huvitavam küsimus: kuidas ma siia sattusin?
Lugu algab tegelikult umbes 3 aastat tagasi pärast keskkooli lõpetamist, kuna ma lihtsalt ei suutnud otsustada, milline on minu edasine tee, läksin gümnaasiumi ja veetsin seal 3 aastat õppides. Pärast selle aja möödumist mõistsin, et olen samas olukorras nagu 3 aastat tagasi, ma ei teadnud, mida ma oma tulevikust soovin.
Kuna kooli jäämine ei olnud võimalik, hakkasin otsima alternatiive ja leidsin Euroopa Solidaarsuskorpuse võimaluse, mis võiks anda mulle võimaluse töötada vabatahtlikuna välismaal, koguda uusi kogemusi ja jõuda selleni, mis tunne on esimest korda reaalselt täistööajaga tööd teha. Seetõttu otsustasin kandideerida Euroopa solidaarsuskorpuse vabatahtlikuks.
Põhjus, miks ma just Eesti maapiirkonna valisin, on üsna lühike lugu. Olen pärit Saksamaa suurest linnast, kus elab umbes 300 000 elanikku ja soovisin kogeda, kuidas on elada väikeses linnas (kus kõik tunnevad peaaegu kõiki), kus elab vaid ligi 2000 elanikku ning teiseks põhjuseks on see, et mulle ei meeldi soojakraadid, armastan lund ja kuulsin, et Eesti on hea riik, kus mõlemat kogeda.
Kõik, mida olen kogenud ja mida loodan veel kogeda, selgitamine võtaks palju aega ja ruumi, seega jääme täna lihtsalt lühikese versiooni juurde.
Septembrikuu viimasel päeval Lihulasse kolides ei olnud ma kindel, kas kõik läheb korda ja oli aegu (eriti esimesel nädalal), kus küsisin endalt, miks ma seda teha tahan. Kuid mõne aja möödudes võin öelda, et Lihulasse vabatahtlikuks tööle tulek oli imeline otsus. Olen kohtunud nii paljude erinevate inimestega üle Euroopa, kogenud asju, millest poleks osanud Saksamaal elades unistada ja mis kõige tähtsam, olen kogunud eluks väärtuslikke õppetunde ja oskusi, et otsustada oma edasise tee üle.
Kui kellelgi on võimalus oma mugavustsoonist lahkuda ja maailma näha, võin öelda vaid üht; ” Lihtsalt tee seda! ”
Lääneranna Noortekeskuse noorsootöötajad vabatahtlikust
Kõmsi noorsootöötaja Lilia Urb “Kõmsi Noorteka noored ja noorsootöötaja rõõmustavad iga päeva üle mille Kai Kõmsil veedab. Ta on väga rõõmus ja avatud suhtleja ning tänu sellele saavad noored väga hea inglise keele praktika. Noored ei jäta kasutamata ka võimalust uurida temalt Saksamaa kohta. Ning eriti vahva on koos lauamänge mängida.”
Lõpe noorsootöötaja Kristel Rohumägi “Lõpe noored ja mina oleme väga õnnelikud, et meil on väga tore vabatahtlik. Noored ootavad igal esmaspäeval Kaid bussilt, et temaga koos sportida ja mängida. Noored on julgemad ja entusiastlikumad suhtlemaks temaga inglise keeles ja õpetades talle eesti keelt”.
Lääneranna Noortekeskuse juhataja Anneli Pikkmets: “ Kai on väga sõbralik ja seltsiv. Noored ootavad teda noortekasse iga päev, neile meeldib talle eesti keelt õpetada, temaga mängida. Noored on muutunud väga julgeks suheldes Kai´ga inglise keeles, kui sõnavara napib julgustab ta noori kasutama tõlkeprogramme. Kail on juba selged viisakusväljendid ja numbrid kuni kümneni eesti keeles.”
Soovime üheskoos Kaile ilusaid jõulupühi ja head vana aasta lõppu, jõulupühad veedab ta koos perega Saksamaal!
Kai inglise keelne lugu
Tere, my name is Kai and I am a European Solidarity Corps volunteer at Lääneranna Youth Center. How and why did I got here, what do I do here- these are the questions I will try to answer in this article.
My full Name is Kai Niezel, I am 20 years old and from Germany. I previously lived in Chemnitz, the third biggest city in Saxony (eastern Germany). I graduated from school this year and I’m currently working as a volunteer in the Youth centers in Lihula, Lõpe and Kõmsi, from October 2022 to the end of June 2023. I don’t know if it is relevant or interesting but my favorite food is schnitzel. Compared to what everybody thinks about Germans, I don’t like beer.
And now the more interesting question: How did I get here?
The story actually starts around 3 years ago after I graduated highschool, because I just couldn´t decide what my future path was, so I went to the gymnasium and spent another 3 years studying there. After that time passed, I realized that I was in the same situation as I was 3 years ago, I didn’t know what I wanted from my future. Since staying at school was not an option, I started looking for alternatives and found the opportunity of the European Solidarity Corps, which could give me the opportunity to volunteer abroad, gain new experiences and get to know what it’s like to actually work full-time for the first time. That is why I decided to apply as a volunteer for the European Solidarity Corps.
The reason why I chose rural Estonia is rather a short story. I’m from a big city in Germany with around 300 000 residents and I wanted to experience what it’s like to live in a small town (where everyone knows almost everyone) with only 2000 residents, and the second reason is that I don’t like to warm temperatures, love snow and I heard Estonia is a good country to experience both.
It would take a lot of time and space to explain everything I’ve experienced and what I hope to experience, so today we’ll just stick to the short version.
When I moved to Lihula on the last day of September, I wasn’t sure if everything would work out and there were times (especially during the first week) where I asked myself why I wanted to do this. But after some time, I can say that coming to Lihula to work as a volunteer was a wonderful decision. I have met so many different people from all over Europe, experienced things that I could never have dreamed of living in Germany and most importantly, I gathered valuable life lessons and skills to decide my future path.
If someone has the possibility to leave their comfort zone and see the world, there’s only one thing I can say; ” Just do it! “
