Kai Urb
Lihula Gümnaasiumi VIII klassi õpilane
Noortetoimetus
Vahemikus 8.-18. aprillil käisin koos seitsme teise Eesti noorega projekti “Por Un Futuro más Sostenible” (“Jätkusuutlikuma tuleviku nimel” – toim.) raames Hispaanias ja Marokos.
Reis sai alguse 8. aprilli varahommikul, kell üks öösel, Lihulas, et meie kandi noortega istuda ühte autosse ja sõita Tallinna lennujaama. Õhusõidud riikide vahel sujusid hästi ja mõned ka üpriski lõbusalt.
Hispaanias ööbisime Toledos, San Servando hotellis. See oli tõeline loss imeilusa aiaga. Nii mõnelgi ööl sai seal peetud vägevaid tantsuõhtuid Hispaania ja Eesti noortega. Hispaania toit imehea ja hommikusöögid väga magusad. Toidukordade ajal pakutud apelsinid kadusid ruttu, vahel lausa kotiga kaasa võetud pärastiseks snäkitamiseks. Meid viidi vaatama üht kõige tuntumat kristlikku üritust, kus kõnniti paraadina ringi mustade maani keepidega ja kanti kaasas hiiglaslikku ristilöödud Kristust – see oli veidi hirmutav. Samal ajal oli meil Viasat Plays käimas jalgpall, mida kogunesid vaatama päris mitmed noored ja nii jätkus jalutuskäik hotellini välja.
Marokose liikusime kogu projekti meeskonnaga ja juhendajad vaatasid alati enne teele asumist, kas ikka kõik olid olemas ja terved.
Meie viibimine riigis algas neljatunnisest bussisõidust, mis oli ülimalt lõbus: noored olid küll rampväsinud, kuid laulsid ja tegid nalja. Ainus miinus selle teekonna juures oli sokkide juustune lõhn bussireisi lõpus. Kohale jõudes ei olnud algul midagi hullu, sest magamiskohad olid normaalsed ja toit maitsev, kuid vannitoa olud olid natuke šokeerivad: põrandad vägagi räpased, WC-potis ei läinud mingil hetkel vesi peale (seega kõik mis sinna läks, sinna ka jäi).
Marokos olles oli meil plaanis ka vabatahtlik töö, mida ei saanud väga palju teha, kuna kuumus oli vahel lihtsalt liiga suur. Palju oli juttu Maroko vee vähesusest ning sellest, kuidas nad seda lahendavad. Algul lugesid noored päevi, millal koju oma voodisse tagasi saab, aga lahkumisõhtul oli ikka paljudel pisarad silmis.
Tagasitulek algas seitsmetunnise bussisõiduga (selles bussis olid ainult eestlased), algul olid kõik rõõmsad, et saab natuke rohkem ruumi, aga teeolud tõmbasid seda entusiasmi natuke alla. Selle reisi lõpuks oli küll tunne, et ajud muutusid smuutiks. Meid oli bussis küll vähem, aga mõnele inimesele jäi ikkagi vähem ruumi, seega sai lahenduseks bussi põrandal pikutamine. Tagasi jõudes saime vanemate käest sooja vastuvõtu, nii mõnelgi oli kaasas noorte poolt igatsetud korralik kohuke.
Reis oli ülivinge ja väga hariv. Hispaanias tekkis ükshetk loomulik kadu passi näol, mis oli küll kurvastav, sest selle tõttu ei saanud üks isik jätkata meiega reisi Marokosse, samas oli temaga tore nii kaua kui ta meiega oli.
Kindlasti tahaks kunagi uuesti sellisest projektist osa võtta.
Teiste muljed:
Triinu (Eesti): “Mulle meeldis kõige rohkem see, et ma sain sõpru juurde Eestist ja teistest riikidest, neist paljudega suhtlen siiani. Kõik olid hästi sõbralikud ja kui mõni isegi ei osanud inglise keelt, sai kehakeelega vaga ilusti hakkama. Mulle üldse väga meeldis kogu see kogemus, väga toredad tegevused olid ja väga palju vaba aega, et teistega sõbruneda. Ma tahaksid kindlasti võtta tulevikus veel sellistest projektidest osa.”
Elsa (Hispaania): “The project was an incredible experience, I will repeat it without thinking about it. I learned a lot of new things and met incredible people that became my friends”.
Katariina (Eesti): “Minu arvates on noortevahetus väga hea võimalus näha maailma, saada uusi sõpru ning õppida erinevaid keeli. Sellest projektist võtan kindlasti kaasa esiteks need mälestused ja eluaegsed sõbrad nii meie enda, Eesti grupist, kui ka teistest gruppidest. Samuti kõik, mis me seal õppisime. Minu arvates oli üks kõige lahedamaid tegevusi linnapeal küsitluse tegemine, mis andis juurde kogemust, kuidas võõraste inimestega rääkida. Kõige ägedam selliste projektide juures ongi see, et sa näed omavanuseid noori erinevatest paikadest ja sul on võimalus nendega saada väga headeks sõpradeks. Terve reisi oli terve 4 riigiline grupp väga ühtehoidev ja väga toredad ning lõbusad. Minu arvates peaks iga noor võtma kinni sellisest võimalusest.”
Helena (Eesti): “See oli üks kõige vingemaid ja uusi teadmisi täis kogemus mu elus. Ma olen tõesti südamest tänulik, et ma sain võimaluse projektis osaleda, tutvuda uute inimeste ning uute kultuuridega.”
