Mareena Metsmaa
Lihula Gümnaasiumi X klassi õpilane
Lumehelbekese toimetus
Olenemata sellest, kas oled põhikooli või gümnaasiumi lõpuklassi õpilane, igal juhul seisab ees tähtis otsus. Mida ja kuhu edasi? Tänapäeva avar maailm pakub mitmeid valikuid. Midagi igaühele. Vaatame lähemalt, millised võimalused noortele on.
Kuhu minna pärast põhikooli?
Põhikooli lõpetajatel on enamasti kolm edasist valikut, kas kutsekool, kutsekeskkool või gümnaasium.
Juhul, kui otsustad minna kutsekooli või -keskkooli, siis vali eriala, milles oled kindel. Ilmtingimata ühe eriala kasuks otsustades, ei takista see tulevikus teises valdkonnas töötamist. Kui valid kindla eriala, saad laiemad ja põhjalikumad teadmised valdkonna tööst ja nõuetest. Kui oled ühe eriala lõpetanud, ei keela keegi veel juurde õppida.
Kui oled valinud edasiõppimiseks gümnaasiumi, õpid põhikoolis omandatule veel juurde. Gümnaasium pakub võimaluse saada täiendavaid teadmisi tuttavatele ainetele ja saab ka valida lisaks põhiainetele valikaineid. Valiku saad teha enda soovidele vastavalt. Näiteks kui oled huvitatud teada saama rohkem arhitektuurist ning võib-olla unistad arhitektiks saamisest, siis on arhitektuuri valikaine kindlasti midagi sinule. Gümnaasiumiõpe kestab kolm aastat, mille lõppedes tuleb sooritada riigieksamid.
Vaata lisaks: Point and click karjäärimäng põhikooli lõpetajatele, mida saab mängida nii arvuti kui nutitelefonis: https://www.tootukassa.ee/karjaarimang
Ja edasi?
Pärast gümnaasiumi on võimalus astuda ülikooli, alustada kas rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõpet või minna tööle.
Noortele on loodud ka palju lisavõimalusi, millest oled kindlasti kuulnud. Näiteks 14-18-aastastele noortele pakutavad vahetusaasta kogemust programmid YFU, Asse ning 9.-10. klassi õpilastele FLEX (The Future Leaders Exchange). Vahetusaasta pakub võimalust õppida aasta Eestist väljaspool, näiteks Ameerikas, Saksamaal, Austraalias jm. Õpingute ajal elatakse vahetuspere juures.
Vabatahtliku töö võimalus
Teine populaarsust koguv valik peale gümnaasiumi on vabatahtlik töö Euroopas või mujal maailmas. Vabatahtliku töö eest ei saa küll otseselt palka (kaetud on eluks vajalikud kulud), ent see on miski, mis annab uusi kogemusi ning võimaluse teha midagi südamest. Väliskogemus võib olla abiks tulevikuameti valimisel. Kui töö kõnetab, tasub uurida EVS (European Voluntary Service) projekte. Üldjuhul on projekti pikkus kuus kuud, kuid leidub ka pikemaid, kuni aasta kestvaid projekte.
Vabatahtlik töö ei ole see, mis kõnetab?
Alati on ka võimalus minna täisealisena palgatööle Eestist välja. Kaua on olnud populaarne minna lapsehoidjaks ehk Au-Pairiks USAsse, Kanadasse või Saksamaale. Jällegi võimalus noorele, kellele meeldivad lapsed ning uued kogemused.
Mõtled, et tahaks edasi ülikoolis õppida, aga samas hing ihkab maailma avastama? Pole probleemi, taas on väga palju ülikoole üle maailma, kuhu noortel on võimalus kandideerida ja õppima asuda. Populaarsemad ülikoolid on Oxford, Stanford, Cambridge ja Massachusetts’i tehnoloogiainstituut.
Valikuid, mida, kas ja kuhu edasi tegema minna, on palju. Lisaks on võimalik pöörduda Eesti Töötukassa karjäärispetsialistide poole, kes on jätkuvalt noorte jaoks kõigi teenuste ja digitaalsete materjalidega olemas. Siin saad valida endale sobiva karjäärinõustaja, kellega ühendust võtta.
Igaühel meist on unistused ja tulevikuplaanid, mis väga palju sõltuvad sellest, kuidas otsustame planeerida oma õpingud ja rännakud. Oluline on mõista, et teed seda kõike enda jaoks. Enese rahulolu valikutega on number üks prioriteet. Ära tee valikuid selle järgi, kuidas keegi sind suunab.
Vali selle järgi, mida hing ja süda ihkavad teha.
Juhul, kui jääd valikute langetamisel hätta, julge küsida abi. Usun, et toeks võib olla ka noorsootöötaja või kooliõpetaja, kes saab sind edasi suunata.
