Kertu Kangur
Lõpe kooli IX klassi õpilane
Noortetoimetus
Minu jaoks on oluline tõsta teadlikkust vaimse tervise ja selle probleemide kohta nii noorte kui ka vanemate inimeste seas. Jagan teiega lugu iseenda kogemusest ning räägin sõbrannast, kellele samuti antud teema hingelähedane. Seletan lahti, mida vaimse tervise probleemid endast kujutavad ja kust abi saada.
Noorte vaimne heaolu on väga tähtis, kuid sellele ei pane vanemad tihti piisavalt rõhku. Kõik noorte vaimse tervisega seotu on äärmiselt oluline. Vaimse tervise probleemidega seisavad ühiskonnas silmitsi kahjuks väga paljud noored. Eesti noorte vaimse tervise portaal Peaasi.ee korraldas 2015. aastal veebiküsitluse, millest tuli välja, et 85% noortest tunneb kedagi, kes on omal nahal kogenud vaimse tervisega seotud probleeme. Olen igapäevaelus kokku puutunud noortega, kellel on või on olnud probleeme vaimse heaolu saavutamisega ning olen ka ise pidanud mõnel eluetapil probleemide küüsist väljapääsu otsima.
Paar aastat tagasi kogesin tõelisi raskusi, kui minule väga lähedane inimene hakkas ütlema mulle erinevaid õelaid ja valusaid, mind sügavalt mõjutavaid sõnu, millest kujunes välja väga ennast vihkav mina. Mäletan, et peeglisse vaadates nägin endas vaid halba ja kõik muu, mis mind ümbritses, tundus negatiivne ja tegi valu. Ma ei saanud isegi ühe õpetajaga läbi, kuna vihkasin iseennast nii väga. See aeg on olnud minu elus siiani kõige raskem, kuna enesearmastuse, kõige tähtsama armastuse puudumine siin maailmas, muudab elud ja inmesed katkiseks. Kuidas saab keegi teine sind armastada, kui sa ise ennast ei armasta?
Selle kahe aasta jooksul, kui nii mõtlesin, oli mul peas liiga palju suitsiidseid mõtteid, kuid tänu psühholoogile olen ma ikka veel siin. Muidugi ei rääkinud ma kellelegi enda suitsiidsetest mõtetest, mis ei tähenda, et neid ei oleks olnud. Noorel, kes depressiooni küüsis vaevleb, on sageli raske iseendale haiguse mõju ja olemasolu teadvustada. Tol hetkel ei suutnud ka mina mõista, et olen langenud depressiooni. Hetkel, mil leidsin tee psühholoogi ja psühhiaatri juurde, mõistsin, et depressioon ei ole naljaasi. Muidugi enamik inimesi mu ümber ei saanud aru, et olin väga katki. Kõik eeldasid, et selline ma olengi. Tänu psühholoogile ja psühhiaatrile olen nüüdseks saanud üle raskustest ja olen õppinud iseennast armastama.
Leian, et ühiskonnas oleks vaja tõsta vanemate inimeste teadlikkust depressioonist ja abistamise võimalustest. Lisaks peaks olema igas koolis vähemalt üks psühholoog, kelle poole õpilased saaksid pöörduda ja keda saaks usaldada. Enamasti on maapiirkondade koolides probleemiks järjepideva abi puudumine, sest isegi meie koolis on psühholoog kohal vaid mõned üksikud korrad kuus.
Selle kõigega seoses soovin teiega jagada lugu ühest oma tuttavast, kes tänaseni sõltub psühholoogide abist ja toest. Tema raskuste aeg algas juba lapsepõlves, kuna ta elas suhteliselt vaeses peres. Tal ei olnud kunagi isa kõrval, ainult kasuisad. Kahjuks osutusid kasuisad vägivaldseteks ning ta on aastaid vägivalda kõrvalt näinud. Psühholoogid arvavad, et sellest on alguse saanud ka vaimsed raskused. Probleemid süvenesid ja kogunesid teismeikka jõudes. Kuni emast lahku kolimiseni oli kõik veel enamasti korras. Muutus oli siiski väga suur ning kõik hakkas ainult allamäge minema.
Ühel talvel nägi ta pealt eriti ränka olukorda, kui kasuisa vägivallatses emaga nii, et noor pidi kutsuma politsei. Taolised hetked jäävad sügavale hinge. Peale seda kolis ta elama kasuemaga, kuid kaua ei läinud, kui ka isa ja kasuema hakkasid tülitsema. Taas probleemid, mis mõjutasid noore elu. Kahjuks on mured enim süvenenud just viimasel aastal. Noorel on tekkinud erinevad vaimse tervise probleemid: ärevushäire, depressiooni algvorm ja unehäired. Uskumatu mõista, kuidas kodusest olukorrast sõltub kõik – noore olevik ja tulevik. Ka hetkel on noore olukord keeruline. Probleemid koolis, pidev mure elukoha ning tuleviku pärast, keskendumisraskused ning motivatsioonipuudus. Ainsaks toeks erialaspetsialistid, kelle abist noor sõltub. Olgem sallivamad ja toetagem üksteist, me ei tea kunagi, mis tundega keegi meist õhtul kodus magama peab minema.
Vaimse tervise eest seisev infoportaal peaasi.ee on abiks info saamisel
- Depressioon on tänapäeval kõige enam levinumaks vaimse tervise probleemiks. See on vaimse tervise probleem, mille puhul on häiritud peaaju osa, mis kontrollib meeleolu. Peamiseks tunnuseks on pikka aega kestev meeleolu langus, mis piirab abivajaja teotahet, halvendab elukvaliteeti ning segab igapäevaste toimetuste tegemist. Depressioon on tihedalt seotud ärevushäiretega. See on pahatihti hiiliva alguse ja raske kuluga pikaleveniv haigus, mis võib kesta mõnest nädalast kuni mõne aastani. Kuigi õiget ravi võib olla keeruline leida, tuleb meeles pidada, et depressioon ei ole siiski ravimatu haigus. Loe lisaks: https://peaasi.ee/depressioon/
- Ärevushäired on ka üks levinumaid vaimse tervise probleeme praegu noorte seas. Ärevus on tunne, kuid sellest võib välja areneda ärevushäire. Ärevust võib tajuda erinevatel viisidel, näiteks kripeldustunne kõhus, pinged mõnes kehaosas või peas, iiveldustunne, südame kloppimine, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli, surmahirm. Ärevusest saab ärevushäire siis, kui see hakkab igapäevaelu häirima, kui ta on väga tugev või kestab väga pikalt. Näiteks kui inimene ei suuda muremõtete tõttu uinuda või hakkab ärevust tekitavaid olukordi täielikult vältima, sest ärevust võivad tekitada ka paljud tavategevused, kasvõi koolis või tööl käimine või isegi söömine. Loe lisaks: https://peaasi.ee/arevushaired/
- Obsessiivsed mõtted on korduvad sundmõtted või kujutlused, mis ei ole iseenesest tähtsad, kuid tükivad ikka pähe. Neid võib vältida või eemale tõugata, kuid olukord võib selle tõttu halveneda. Sundmõtete sisuks on tihti asjad, mis inimesi hirmutavad või mida tajutakse ebameeldivatena, nagu näiteks vägivald enda või teiste suhtes, hirm, et triikraud jäi välja lülitamata või uks, aken lahti. Sundmõtete käes kannatav inimene saab enamasti aru, et need mõtted on mõttetud, kuid ei suuda nende mõtlemist lõpetada.
- Kompulsiivsed teod ehk sundteod on tegevused, mida inimene justkui peab tegema, et oma mõtetest tulenevat ärevust ära hoida. Näiteks võib tunduda vajalik sage käte pesemine, et leevendada mõnda haigusesse nakatumise hirmu, või võidakse kas või mitukümmend korda kontrollida, kas uks sai ikka lukku, et leevendada hirmu varaste ees. Sundteod tunduvad küll ebamõistlikud, kuid nende tegemata jätmine paistab ärevust suurendavat, need võivad tekitada häbi- ja abitustunnet. Tavaliselt on sundtegudeks kas pesemine, ülekontrollimine või loendamine, kuid need võivad esineda ka mõne muu korduva tegevuse kujul. Need kaks asja teevadki kokku obsessiiv-kompulsiivse häire. Loe lisaks: https://peaasi.ee/obsessiiv-kompulsiivne-haire/
- Paanikahäire põhitunnuseks on häirivate hirmuhoogude tekkimine, mille ajal võidakse tunda südamepekslemist või kiirenenud pulssi, hingetust, lämbumistunnet, valu rinnas, iiveldust või kõhuvalu, nõrkust, peapööritust või minestamistunnet, ebareaalsusetunnet, hirmu enesevalitsuse kaotuse, surma või hulluks minemise ees, higistamist, värisemist, käte ja jalgade pingesse minekut, külmavärinaid või kuumahooge. Kuigi paanikahoog on paanikahäire keskseks mõisteks, ei tähenda selle ühekordne esinemine veel psüühikahäire olemasolu, kuid on kindlasti märgiks sellest, et tuleks tähelepanu suunata oma vaimsele tervisele. Loe lisaks: https://peaasi.ee/paanikahaire/
Kuhu pöörduda küsimustega?
Muidugi on vaimse tervise teemaga seonduvaid probleeme rohkem, kui üleval välja toodud, ning lisa ja abi leiad inrnetist näiteks Peaasi.ee lehelt. Kui Sa ei tea, kuidas edasi minna, mida enda aitamiseks ette võtta, kellega rääkida või millise spetsialisti poole pöörduda, kirjuta tasuta Peaasi.ee e-nõustajatele siin. Nõustajad on kogemustega vaimse tervise spetsialistid ja vastavad sinu e-mailile kahe päeva jooksul. Abi ja küsimuste korral võid alati pöörduda ka lähedase õpetaja või olemasolevate noorsootöötajate poole.
Ära jää murega üksi!
