Mareena Metsmaa
Lihula Gümnaasiumi X klassi õpilane
Noortetoimetus
Inimesed, nagu kõik teised elusolendid, on pidevas arengus ja muutustes, avastame endas iga päev miskit uut, mille arvelt endale teadmisi ja oskusi kogume. Lisaks meile, on järjepidevas arengus ka keskkond meie ümber, mis paneb mõtisklema, kuidas jääda iseendaks selles kiiresti muutuvas maailmas?
Miski, mida tänapäeval näeb palju just noorte seas, on muutumine koos maailmaga iseendast võõraks inimeseks. Nüüdisajal on meie jaoks millegipärast oluline muutuda kellekski teiseks, olla nagu keegi teine, omada iseloomu nagu keegi teine, kaotades oma originaalse olemuse. Ilmselgelt oleme me kõik liik olendeid, kes käivad muutuste ja uuendustega pidevalt kaasas, olgu see siis mis iganes valdkonnas. Oleme ideaalselt võimelised kohanema. Näiteks evolutsiooni tagajärjel ei ole inimeses palju sarnasusi enam koopainimestega, tehnoloogilise arengu tagajärjel saame läbida vahemaid kiiremini ja me ei ela enam küünlavalgel nagu vanasti. Koos tehniliste vahendite tekke ja arenguga on päevakorda tulnud ka sotsiaalmeedia ning reklaamid ja kanalid, mis panevad meid muutuma ja oma originaalsust kaotama. Virtuaalse maailma arenguga loome illusioone ja tahame näida täiuslikuna, mida me tegelikult ei ole.
Muidugi ei saa meid kõiki ühte tõrvapotti loopida. On ka neid, kes ei muutu, vaatamata faktile, et maailm seda meeletul kiirusel teeb. Siinkohal saan rääkida oma kogemusest. Ma ei ole leidnud end olukorrast, kus peaksin end muutma ühiskondliku surve tõttu. Olen küll igapäevane sotsiaalmeedia kasutaja, kuid üldjuhul ei lase ma end mõjutada ideaalidest ja ootustest, mis tänapäeval levivad. Mulle meeldib olla see, kes olen, ning avastada endas iga päev mõni uus omadus, mis mind ennastki üllatab. Ilma, et selle taga oleks mõju välisest maailmast. Lasen kõrvust mööda kõik, milles vähegi tuuakse võrdlust või milles kajastub maha tegemist: “Sa võiksid rohkem tema moodi olla, ta ju tegi nii hästi.” Leian, et ühiskonnast tuleneva survega muutumine on miski, mis põhjustab hulganisti ka mentaalseid probleeme.
Iseendaks jäämise kergust ja raskust leiame nüüdisajal ka loomevaldkondades. Näiteks tänapäeva kirjanduses leiame järjest vihjeid, kuidas tegelaskujud üritavad sarnaneda, kellegagi, kes nad tegelikult ei ole. Teisalt, kui vaadata väärtuskirjandust inimeseks olemisest, siis muutumisest kellekski teiseks juttu ei leidu, keegi ei taha teistega sarnaneda.
Marilyn Monroe on öelnud, et “Kui tahad olla keegi teine, on selle inimese raiskamine, kes sa oled.” Tsitaadis peitub varjatud tõde. Tegelikult ju nii ongi, kui olla keegi teine, läheb meie päris olemus raisku. Mitte keegi meist ei suuda lõputult muutustega kaasas käia ja pidevalt olla kellelegi meele järgi. Küsimusele, kui kerge või raske on iseendaks jääda kiiresti muutuvas maailmas, pole kindlat vastust. Selle küsimuse vastus, sõltub inimesest endast – kuivõrd palju laseme end mõjutada ja seeläbi muutume.
