Taaniel Tiidussalu
Kuressaare Gümnaasiumi VII klassi õpilane
Suveelanik Lääneranna vallas
Inspireerituna Gunter Pauli raamatust “Sinine majandus”
Keskkonna hoidmiseks ja kaitsmiseks oleme käinud klassiga looduses prügi korjamas. Kodus olles sorteerin prügi, eraldan toidujäätmed kompostiks. Olmejäätmetest eraldan veel papi ja paberi ning taara viin kogumispunkti. Keskkonna hoidmiseks ja kaitsmiseks on minu kodukohas Saaremaal kehtestatud hooajalised kalapüügi keelud ja piirangud, et säilitada liike ning et ei püütaks siis kui emakala on täis marja.
Looduskaitsealadel ja lindude pesitsemise aladel on kehtestatud liikumispiirangud, mõningades kohtades ka sõidukite liikumiskeeld, selleks, et ohustatud liike säilitada. Taime ja loomaliikide kaitseks on ümber liikide, mis asuvad kaitsealast väljaspool, kehtestatud piiranguvöönd 50 meetri raadiuses, kus asub kaitsealuse liigi püsielupaik.
Mida teha keskkonna esmaseks hoidmiseks?
Keskkonna esmaseks hoidmiseks tuleb inimkonnal vähendada tootmist. Selleks tuleks teha näiteks uuringud, mis on kaubad, mida enim tarbitakse ja mis on kaubad, mida enim toodetakse, aga mille tarbimine on väike. Gunter Pauli ütleb oma raamatus väga hästi: “Ebavajalikke asju ei ole tarvis asendada; ebavajalikke asju ei olegi vaja toota.” Keskkonna hoidmiseks tuleks inimesi üles kutsuda prügi sorteerima ja näiteks nii nagu Rootsis, kus prügi sorteerijatele boonuseks alandatakse makse. Ebatervislikud toiduained tuleks asendada tervislikega või jätta nende tootmine üldse ära. Kui täpselt välja selgitada, millised on näiteks poeriiulitel kaubad, mis lähevad prügisse otse poeriiulilt, saaks nende tootmist vähendada või isegi ära jätta.
Alternatiivne kalapüük
Massilist kalapüüki tuleks vähendada ja mitte harrastada võrkudega, sest võrkudega püüdes hävib palju liike, keda inimene tegelikult ei söö ega tahtnud püüda. Lisaks tuleb võrguga püüdes kaasa põhjamaterjali ning muud mere elustikku, mis hävib. Tuleks leida alternatiivne lahendus. Gunter on välja pakkunud, et tuleks uurida näiteks delfiinide õhumullide tekitamist ning kuidas oleks võimalik seda omakorda kalapüügiks kasutada. Delfiinid tekitavad õhumulle, mis aitavad ainult väikestel kaladel pinnale tõusta, ent emakalad, kes on raskemad ja kannavad marja, ei tõuse õhumulliga pinnale. Sel viisil ei satu ohtu ka ohustatud liigid. Kui ka inimesed suudaksid kasutusele võtta juba kasutatava tehnoloogia, mis ei hävita keskkonda ning oleks alternatiivne lahendus praegusele, saaks keskkonna heaks palju ära teha.
Kuidas saan mina noorena kaasa aidata?
Selleks, et noorena ise keskkonna hoidmisse panustada, teen väikseid samme. Lähen hommikul kooli jala või rattaga, selle asemel, et lasen vanematel end kooli tuua. Toidupoodi lähen oma kotiga, mitte ei too iga kord uut kilekotti, mis ikka ja jälle prügisse satub. Puuvilju ostes jälgin samuti, et näiteks banaane ostes ei ole vaja selleks eraldi kilekotti. Igapäevaselt tarbin rohkem öko- ja mahetooteid, mis on kasvatatud ka minu kodutalus, vanavanemate juures. Kontrollin enda plastiku ja pakendite tarbimist, näiteks väikeste pudelite asemel ostan suure, mahla ei osta pisikeses pakendis, vaid suures. Saan rääkida keskkonna teemadel oma klassikaaslaste ja sõpradega, kellele olla eeskujuks. Osaleda looduskaitse laagrites ning õppida rohkem looduse kohta, et oskaksin paremini mõista probleeme, mis meid ümbritsevad ning nendele lahendusi otsida. Vabal ajal saan perega käia looduses prügi korjamas, osaleda talgutel ning aidata kaasa ka väikselt.
Taaskasutus on kõige alus
Keskkonna hoidmiseks oleks vajalik võimalikult palju asju taaskasutada, kasutades seejuures võimalikult vähe ressursse nagu nafta, elekter jm. Näiteks saaksime väikseks jäänud riided viia alati kogumispunktidesse, anda taaskasutusse või kasutada riiet muul eesmärgil. Näiteks H&M tegi kampaaniat, kus sai vanad riided kauplusesse viia, mis omakorda tehti ümber ning pandi müüki. Selliseid kampaaniaid võiks korraldada rohkem. Kõik ei pruugi seda küll teha, aga et inimesi motiveerida, tuleks pakkuda näiteks sellele, kes vana eseme poodi või taaskasutusse viib, mingit boonust, näiteks allahindlust. Pudeleid, klaase ja purke juba töödeldakse, pudelid tuleks viia taarakogumispunkti- inimesi motiveerib pudeleid taaskasutusse viia enim just see, et taara pealt saab tagasi väikese summa. Arvan, et kui papi, paberi, komposti, riiete jm eest saaks samuti, tõuseks kindlasti ka prügi sorteerimise populaarsus.
