Monika Hale
Varbla Kooli huvijuht
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias õppides tuli mul analüüsida ühe kohaliku omavalitsuse noorsootööd. Mõistagi on minule kõige hingelähedasem Lääneranna vald ning ma ei kõhelnud hetkekski just koduvalla noorsootööga seonduvad dokumendid lahti võtta.
Tutvusin Lääneranna valla 2018-2028 arengukavaga, Lääneranna Noortevolikogu põhimäärusega ja Lääneranna Noortekeskuse põhimäärusega. Lisaks võrdlesin KOV arengukava Eesti noorte poliitika arengukava eesmärkidega ja enamjaolt on eesmärgi samad, näiteks võimaluste suurendamise ja noorte aktiivse osaluse valdkonnas. Dokumente analüüsides jäid mu mõtted pidama huvitegevuse arendamisel.
Noorte ettevõtluse soodustamisega peaks alustama varem
Vallas puuduvad huvitegevused, mis võiks tulevikus otseselt valla elanike tööhõivet parandada. Tööturu analüüsimisel valla arengukavas on aluseks võetud tööealised inimesed vanuses 15-64 eluaastat. Sellesse vanusegruppi jäävate noorte (16-26 a) kaasamine toimub enamjaolt suvel noortemalevas või rahvusvahelistes projektides. Noorte ettevõtluse soodustamisega peaks alustama aga juba varem läbi huviringide ja huvikoolide, kus osalevad enamasti noored alates 7 eluaastast kuni 15 a. Huviringide korraldamisesse ettevõtluse alal saaks kaasata näiteks kohalikke MTÜ’sid, õpetada/innustada noori kirjutama projekte turisminduses ja ka käsitöös, mis oleksid enamat kui keraamika ja linnumajade ehitamine.
Lääneranna valla arengukava 2018 – 2028 visioon on:
Ettevõtluseks on loodud mitmekesised võimalused ning kõik on võimalik. Sadamad ja lautrid võimaldavad väljapääsu merele, edukas põllumajandus ja tööstus, arenev turism ja puhkemajandus. Rakendust on leidnud valla asend Lääne-Eesti keskel, töödeldakse ja vääristatakse kohalikke maa- ja loodusvarasid, vald on tuntud mõnusa ja huvitavaid tegevusi pakkuva puhke kohana.
Kui valla arengukavas on ühe punktina toodud Lääneranna vald kui turismi sihtpunkt Eestis, siis miks mitte juba praegu hõlmata noori just nendesse valdkondadesse mida soovitakse arendada. Näiteks laiendada Lihula Gümnaasiumi ettevõtlusõpet ka teistesse valla koolidesse. Laadad, mis üldhariduskoolides korraldatakse, oleksid oma tähenduselt midagi muud kui lihtsalt pirukaid ja piparkooke müüa.
Noorte liikumine on mõjutatud suuresti ühistranspordi aegadega
Peale haldusreformi on noorsootöö tegutsemise võrgustik piirkonnas efektiivsemalt koondunud ja omavaheline suhtlus ning koostöö ühtlustunud ja arenenud. Kuna tegemist on suurel määral hajaasustustatud piirkonnaga – ligi 1,4 noort ruutkilomeetri kohta (7-26a) , siis peamiseks murekohaks võib lugeda transpordilogistika puudulikkust, mis on ka välja toodud valla arengukava swot-analüüsis. Marginaalne hulk noortest kasutab oma transporti erinevate huvikoolide vahel liikumiseks.
Noortevaldkonna arendamisel on võrgustikus kaalutud ka mobiilsete huviringide tegevust, st huviringi juht liiguks ringi erinevates piirkondades. Samuti käivad läbirääkimised Pärnu linna noorsootöötajatega, et omavahelist võrgustikku veelgi suurendada ja arendada parema koostöö nimel.
Olles ise vabatahtlik noorsootöötaja Varblas, tunnistan, et hõre asustusega piirkondades on huvitegevusega tegelemine ajaliselt piiratud. Noorte liikumine on mõjutatud suuresti ühistranspordi aegadega ja väiksemate koolide juures tegutsevate noorte tubade lahtioleku ajad ei ole optimaalsed, vaid sarnaneb peale kooli paar tundi kuskil olemise kohana.
Tugeva noorsootöö aluseks on koostöö võrgustiku liikmete vahel
Kokkuvõtvalt võin öelda, et olenemata kõigest, on Lääneranna vald jõudsalt arenenud noorsootöö alal võrreldes eelmiste aastatega. Juurde on tulnud noortetoad, kus saab kasutada erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks, info liikumine on kiirenenud ja ülevaade on paranenud valla siseselt toimuvate huvitegevuste osas.
Tugeva noorsootöö aluseks on koostöö võrgustiku liikmete vahel. Tihe suhtlus noortega ja nende kaasamine erinevatesse projektidesse on olnud viimastel aastatel küllatki tulemuslikud nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil.
