Kuhu ja kelle poole pöörduda, kui on mure?

Eliise Tiidussalu
Lääneranna noortekeskuse noorsootöötaja
Toimetus

Paljudele peredele, noortele, lastele ja lapsevanematele on olnud kahtlemata keeruline aeg, hiljutised kurvad sündmused on raputanud väga paljusid ning ainus, mida siinkohal teha saame, on üksteist toetada, kokku hoida ja oma koormaga mitte üksinda olla.

Traagilised sündmused ja üleelamised võivad jääda pikalt hinges painama, tekitades raskustunnet, valu, ärevust ja hirmu, mistõttu on oluline murega mitte üksi jääda. Vajalik on teadmine, kuhu ja kelle poole pöörduda.

Ohvriabi saab olla toeks pakkudes ööpäevaringset psühholoogilist esmaabi ohvriabi kriisitelefonil 116006 või veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.

Psühholoogiline esmaabi kujutab endast pärast traumeerivat kogemust personaalse ja vahetu toe pakkumist, et taastada turvatunne, vähendada kaotuse mõju ja anda tugevust ning vastupidavust toimetulemiseks ja igapäevaeluga jätkamiseks.

Seljataha jäänud pikk kriisiaeg ei ole olnud samuti olnud kõigi jaoks meeldiv. Sage koosviibimine, füüsiliselt kui ka vaimselt üksteise lähedal olemine ja üksteise soovidega arvestamine on pannud proovile paljude perede omavahelised suhted, kus kannatajaks on tihtipeale lapsed kui nõrgem osapool.

Isegi kui konflikt pole suunatud otseselt lapsele või noorele, näiteks vanemad tülitsevad omavahel või on halvemal juhul üksteise suhtes vägivaldsed, siis ka selle pealt nägemine või -kuulmine on traumeeriv ka lapsele.

Igaühe kohus on anda teada lapsest, kelle heaolu on mingil moel ohustatud. Näiteks on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemises (füüsiline, emotsionaalne või seksuaalne), tema hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes. Samuti on abi vajav laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste heaolu.

Laste aitamise ja kaitsmise seisukohast on oluline, kuidas märkajad olukorda mõistavad, enda jaoks tõlgendavad ning kas ja kuidas olukorrale reageerivad. Lisaks lastega töötavatele spetsialistidele saavad abivajavaid lapsi ja nende peresid aidata ka kõik teised, olgu nad juhuslikud möödujad, naabrid, sugulased, mängukaaslaste vanemad.

Kes on abivajav laps ja kes on hädaohus laps?

Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohalikule omavalitsusele, lastekaitsespetsialistile või lasteabitelefonile 116 111 ning hädaohu korral hädaabinumbrile 112.

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu.

Abivajav laps võib olla näiteks: erialaspetsialisti abi vajav laps, mida vanem ei tunnista; koolikohustusi mittetäitev laps; kodust ära jooksnud laps; süüteo toime pannud laps.

Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. Hädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset tema elu ja tervis.

Hädaohus olev laps võib olla näiteks: üksi elav laps; vägivalla ohver; tõsiselt haige laps; enesetappu üritanud laps; tugevas alatoitumuses olev laps; süüteo toime pannud laps.

Kuidas ja kellele teatada?

Hädaohus olevast lapsest teata viivitamata hädaabinumbril 112.

Abivajavast lapsest teata viivitamata:

Lääneranna valla lastekaitse spetsialistile – Saima Soobard, tel: +372 5663 5205, e-post: saima.soobard@laaneranna.ee;
lasteabitelefonil 116 111;
e-post info@lasteabi.ee;
veebivestlus kodulehelt www.lasteabi.ee („Küsi abi“ või „Alusta vestlust“);
lasteabi äpp (otsisõna „lasteabi“.

Lasteabi 116111 on ööpäevaringne üle-eestiline tasuta teenus, et teatada abivajavast lapsest või küsida nõuannet lastega seotud teemadel. Lasteabi poole saavad pöörduda nii lapsed kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad, kõik tähelepanelikud inimesed.