Kertu Kangur
Lõpe kooli VIII klassi õpilane
Mikk Pikkmets on Lääneranna vallavanem, kelle töökogemus poliitikas sai alguse juba enam kui kümme aastat tagasi. Lisaks põhitööle ja kodule leiab ta aega pidada ka puhkemaja ja hooldada puisniite.
Lääneranna noorte silmis on praegune vallavanem suureks eeskujuks, kes peab oluliseks panustada ka noortevaldkonda. Lääneranna noorteportaal uuris, milline on olnud kohaliku vallavanema teekond praegusele ametikohale ning milline on tema soovitus noortele.
Kui peaksite end lühidalt kirjeldama, kuidas seda teeksite?
Eks ennast kirjeldada on keeruline, aga ütleksin, et olen aktiivne, positiivne, rõõmsameelne hakkaja inimene. Mulle meeldib tegutseda.
Olete hetkel Lääneranna vallavanem, milline oli teekond praegusele ametikohale?
Oleneb, kust alustada, kodutalus olen muidugi töötanud juba kaua. Esimesed palgalised töökohad olid kolhoosiajast – sai karjas käidud või peete rohitud. Päris õige töö sai alguse ülikooli kõrvalt, kui olin projekti assistent rahvusvahelises migratsiooniorganisatsioonis. Projekti tegevuste hulka kuulusid inimkaubanduse vastased tegevused: teavitamine, ürituste korraldamine ja inimeste harimine, et osataks olla ettevaatlik Eestist väljaspoole tööle asudes. 2006. aasta jaanuarist kuni 2009. aasta augustini olin riigikogus nõunik. 2009. aasta septembris sai minust Euroopa parlamendi saadiku nõunik. 2015 kuni 2017 olin Koonga vallavanem ning edasi sai alguse teekond Lääneranna vallavanemana.
Kas teadsite juba lapsepõlves, kelleks saada soovite, kas unistus on täitunud ja ühtib praeguse ametikohaga või näete end lisaks poliitikale ka mujal?
Raske on meenutada, kelleks täpselt saada tahtsin. Ema ütles küll, et soovisin saada töödejuhatajaks, sest mulle ikka meeldis töid jagada ja juhtida, aga ise küll ei mäleta. Kui aus olla, siis vallavanemaks saamisest unistanud ei ole ma kunagi, see on nii kujunenud.
Siinne töö vallavanemana mulle meeldib, see on huvitav. Võrreldes tööga riigikogus või Euroopa parlamendis, on siin võimalus päriselt ise midagi korda saata ja ära teha. Võimalus positiivselt mõjutada ja panustada siinsesse eluolusse on põhjus, miks ka kohalikus poliitikas kaasa löön.
Kas näen end ka kusagil mujal? Tegelikult vähesel määral mitmete muude asjadega ma ju tegelen. Pean Sauna puhkemaja, hooldan puisniite ja nii kaua, kui veel jaksan, aitan ka ema talu edendada.
Mis on see, mis Teid praeguse töö juures enim kõnetab või on teil jagada äkki mõni vahva lugu?
Kõige positiivsemaks osaks minu töö juures on ikkagi meie inimesed, valla elanikud ja kõik, kes siin tegutsevad. Muidugi on ka inimesi, kes on pessimistlikud ja sära silmist kaotanud, kuid näen väga palju neid, kes hoopis tahavad ja soovivad, et siinne elu oleks parem, on nõus selleks ise panustama ja rõõmustavad, kui midagi tehtud saab.
Muidugi kõik muud asjad on samuti toredad, tänavavalgustus korda saada, Lihulasse uus spordihoone rajada, see kõik on tore, aga seda kõike on vaja eelkõige siinsetele inimestele, mitte kellelegi teisele. Inimesed peavadki soovima, et elu oleks parem ja kui elu saab jälle paremaks, on inimesed rõõmsamad. Just see on minu jaoks kõige positiivsem praeguse töö juures, et reaalselt on võimalus kogukonna heaks midagi ära teha. Muidugi, nagu varem ütlesin, soovin ma ka ise ka hästi elada. Loomulikult tahan ka mina, et tänavad oleksid valged, et Lihulal oleks korralik spordihoone, see oleks väga kihvt.
Olete löönud kaasa ka Europarlamendi tegevuses, milline oli sealse töö roll, eesmärk ning tulemus?
Euroopa parlamendis olin saadiku nõunik ehk poliitiline juht, kes pidi läbi töötama kõik parlamendisaadiku töövaldkonna materjalid.
Vilja Toomast töötas sel ajal transpordi- ja regionaalarengukomisjonis, kus toimus veel Euroopa direktiivide, määruste ehk seadusloome läbitöötamine, ettepanekute tegemine ja kõnede kirjutamine. Töö tulemuseks võib pidada lauseid Euroopa direktiivides, mis on kirjutatud minu poolt, aga millel nime juures ei ole. Minu enda jaoks oli tulemus positiivne, sest see andis väga selge pildi, kuidas demokraatlik valitsemissüsteem Euroopas toimib.
Milline on kõige olulisem kogemus ning oskus, mis Europarlamendi töös kaasa löömine andis?
Hästi oluline on suhtlusoskus ja suhtlemine kõikvõimalike osapooltega. Koostöö ja omavahelise suhtlemise baasil on võimalik saada häid tulemusi. Erinevate osapooltega kooskõlastamiseta on samuti võimalik tulemusi saada, aga pikas perspektiivis ei ole need nii tulemuslikud kui ühiselt eesmärgini minnes. Suhelda võimalikult paljude inimestega!
Mida peate enda elus suurimaks katsumuseks, mis on ette tulnud?
(Naljatades) Kui poliitiku vaatenurgast rääkida, siis iga nelja aasta tagant on need valimised katsumused. Teistpidi, ega sellepärast saa ka muretseda, kui tulemusi ei ole, oled järelikult teinud valesid asju ja ongi aeg uutele tulijatele töö üle anda.
Raske on öelda, mis on olnud see kõige suurem katsumus. Ütleksin, et ühed suuremad katsumused on need, kus tuleb end tõeliselt ületada, on olukordi, mis nõuavad kohest pealehakkamist ja otsustusjulgust.
Kui ajas palju tagasi minna, siis üheks väljakutseks oli kindlasti ka 2005. aastal toimunud Erasmuse õpilasvahetus, mis viis mind pooleks aastaks Belgiasse õpinguid jätkama. Sinna läksin ainsa eestlasena ning prantsuse keelt ma ei osanud. Sattusin täiesti uudsesse olukorda, mis oli parajaks väljakutseks. Kokkuvõttes oli see väga-väga huvitav, vajalik ja positiivne kogemus.
Puutute enda töös kokku ka noortega ning olete ise panustanud noortevaldkonda, miks?
Üritan end siiani nooreks pidada, aga igapäevaselt saan üha enam aru, et enam ma vist ei ole nii noor, kui sooviksin. Noortega puutun oma töös kokku täpselt nii palju, kui noori on – kes tahavad siin maapiirkonnas koolis käia, tööd teha või lihtsalt olla. Kui end ise ka nooreks pidada, siis ikka tahad, et ka noortevaldkonnas oleks hea eluolu.
Olen korduvalt öelnud, et olen isekas inimene, sest tahan ka ise hästi elada. Kui kirjutasin spordi- ja noortevaldkonda esimesed projektid spordivahendite soetamiseks, oli mängus ka ilmselge omakasu, sest ka minu jaoks oli oluline spordivahendite olemasolu meie piirkonnas. Küsisime toetust, et saada saalihoki vahendeid Lõpele, saime, ja nii ka järgmisel aasta jõusaaliga, mis siiani Lõpel toimib. Noortevaldkonda panustamine on oluline, eriti seetõttu, et noored tunneksid end oma kodukohas hästi ning sooviksid ka tagasi pöörduda. Kui lapsepõlvest alates on kodukohaga hea ja positiivne side, siis tullakse loodetavasti ka tagasi. Kui eluolu oleks halb ja noorte emotsioon siinse kodukoha osas üksnes negatiivne, ongi tulevik hukule määratud.
Mis oleks sõnum või soovitus, mida tahaksite noortele edastada?
Noortel endil peab olema pealehakkamist, noor peab ise nõudma ja küsima. Samuti ka panustama, mitte ainult nõudma.
Mõeldes tagasi Eesti vabariigi algusajale, oli külades noori ja rahvast märkimisväärselt rohkem. Täna on noori küll vähem, kuid igaüks, kes siin praegu olemas on, on tähtis. Oluline on luua noortele eluolu, mis tekitaks noores soovi hiljem ka tagasi tulla, pärast ülikooli siia tööle, elama või kaugtööd tegema, võimalusi on palju. Siinkohal on oluline, et noored mõistaksid ka ise, et neil endil on võimalik väga palju ära teha. Kõige olulisem on noorte enda suhtumine, kurta on alati lihtne, aga kui asjad kätte võtta ja ära teha, on kõik võimalik. Olen rõõmus, et Lääneranna noored on väga aktiivsed ja alustasid asjade ajamist juba enne valdade ühinemist. 2016. aastal alguse saanud koostöö toimib ka täna ja väga kihvtilt.
Kas soovitaksite noortel osaleda rahvusvahelistes programmides, minna välismaale tööle, õppima või vabatahtlikuks?
Absoluutselt, igal juhul tuleb ringi käia. Vahel on vajalik olla teises keskkonnas, et saada aru, kui hea on Eestis elada. Enne, kui kodumaalt väljaspool käinud ei ole, ei saa seda ka mõista. Muidugi meeldib eestlastele küll ka vinguda, see on ju meie rahvussport, aga kui näed maailma, mõistad, et Eestis toimivad asjad kiiresti ning siinne elukeskkond on turvaline. Mõistad, et kodumaa võib olla üks paremaid paiku maailmas. Igal juhul tuleks maailmas ringi käia.
